Kultuuririkkuse aasta Tallinnas algas MUBAs!

„Kultuuririkkuse aasta avab ukse meie ühisel maal elavate erinevate kultuuride ilmadesse. Tänan
kõiki, kes on juba panustanud ja veel panustab selle teema-aasta korraldamisse. Teie pühendumus
võimaldab meil üheskoos astuda uudishimulikku sammu meie kultuuririkkuse avastamisele ning
seega lähemale ka üksteisele,” sõnas kultuuriminister Heidy Purga kultuuririkkuse aasta avamisel
Tallinna Muusika- ja Balletikoolis e MUBAs.
Kultuuririkkuse aasta eesmärk on innustada igat Eesti inimest kultuuride mitmekesisust märkama,
väärtustama ja hoidma – nägema Eestit ka paljude kultuuride ühise koduna ning tegema hoogsamalt
omavahel koostööd. Sellest eesmärgist lähtuvalt kaasas teema-aastat korraldav Integratsiooni
Sihtasutus kultuuririkkuse aasta avamisse erinevaid kogukondi ja rahvaid üle Eesti.  
Tallinna Muusika- ja Balletikooli poolt tervitasid osalejaid eeskavaga MUBA õpilased:
kandleduo Miia Polding ja Paulina Andrejeva; maailmamuusikud Luisa Kütson (klarnet), Raimond
Õunap (kitarr), Sofia Rutiku (viiul), Kaspar Uljas (bandoneon), Martin-Eero Kõressaar (kontrabass),
Tristjan Kontson (akordion), klassikasuuna õpilased – Ragnar Makko (kitarr), Timur Trochynskyi
(kitarr), Duo Johannes Palm (viiul) ja Lisette Lemba (viiul), Duo Margarita Meister (flööt) ja Anna
Loginova (klaver), Aleksandra Galushkina (klaver); trio Marii-Eliise Lumijõe (metsasarv), Maari Ello
Onni (viiul) ja Helina Kukk (klaver); Neeme Otsa trompetiklassi ansambel Jan Marius Laur, Eerik
Bahovski, Andres Piho, Triin Ustav, Kaarel Luikmel; balletiõppe noormehed Eldeniz Gül, Mattias
Kunder, Tetzuya Shimazaki, Roman Anjuhhin. Nende eeskava näitaks kindlasti MUBA õppekava
mitmekesisust ja õpilaste head taset.
Tunnustavad avasõnad ütles ka MUBA koolijuht Timo Steiner.
Uue teema-aasta avamiseks tulid kogukonnad ja rahvad kokku igas maakonnas. Esimese
avasündmuse pidasid erinevatest Eesti paikadest kokkutulnud meistrid, lauljad ja tantsijad 6.
jaanuaril Haapsalus toimunud laadal. 12. jaanuaril võtsid järje üle erinevate kultuuride esindajad
Põlvamaal ja Hiiumaal. 13. jaanuaril pidasid kaasahaaravaid avasündmusi kogukonnad ja rahvad
Võrumaal, Viljandimaal, Valgamaal, Tartumaal, Saaremaal, Raplamaal, Pärnumaal, Lääne-Virumaal,
Järvamaal, Jõgevamaal, Ida-Virumaal ja Harjumaal.
Igas maakonnas toimunud avasündmused tipnesid teema-aasta avatuks kuulutamisega pealinnas.
Tallinna Muusika- ja Balletikoolis toimunud pidulikul koostegutsemisel kuulutas kultuuriminister
Heidy Purga uue teema-aasta avatuks ja liikumisaasta meeskond andis vastava tiitli üle
kultuuririkkuse aasta eestvedajatele. Seejärel avanes kõigile osalejatele võimalus tutvuda erinevate
kultuuride omapäradega, mida andsid edasi suhtlus, laulud, tantsud, toidud, rahvariided ja käsitöö.
Kultuuririkkuse aasta avasündmusi aitasid üle Eesti läbi viia liikumisaastat vedanud
Liikumisharrastuse kompetentsikeskus, eesti kultuuriseltse ühendav Eesti Rahvuskultuuri Keskus ja
rahvusvähemusi koondav Eestimaa Rahvuste Ühendus. Toeks olid Kultuuriministeerium,
Kultuurkapital ja kohalikud omavalitsused. 
Kultuuririkkuse aasta jätkub sündmustega nii Integratsiooni Sihtasutuse kui ka kogukondade ja
rahvaste korraldamisel. Selleks, et neist tekiks hea ülevaade, avas sihtasutus teema-aasta
veebilehel www.kultuuririkkus.ee kalendri, kuhu on võimalik tasuta temaatilisi sündmusi lisada.

Samalt veebilehelt leiab asjatundjate soovitusi, kuidas saab igaüks kultuuririkkust argielus märgata,
väärtustada ja hoida.

Rikkalik pildigalerii SIIN