Muusikakultuur, muusikateooria, kompositsioon ehk helilooming

Vastuvõtt toimub gümnaasiumisse.

I osa – kirjalik

Kirjalik ülesanne tuleb sooritada  kohapeal kindla aja jooksul etteantud videonäidete põhjal. Valida üks näide ja selle kohta kirjutada lühike arvustus/mulje. Lubatud on kasutada lisamaterjale (raamatuid, internetti jm), eeldusel, et kõikidele kasutatud materjalidele on viidatud kirjatöö lõpus. Tööd võib kirjutada arvutis või käsitsi. Kirjatöö pikkus on kuni üks A4 arvutikirja (Times New Roman, 12 kirjasuurus), käsitsi kirjutades kuni kaks A4 teksti.

II osa – vestlus

Teise osa vastuvõtukatsest moodustab individuaalne vestlus. Peamiselt arutletakse õpilase kirjutatu üle ja õpisoovist valitud erialal. Veel võidakse õpilasele esitada küsimusi muusikast, ajastutest ja heliloojatest, aga ka senisest muusika kuulamise kogemusest, kontserdi- ja näitusekülastustest, loetud raamatutest jms. Teemad on üldised. Soovi korral võib kandidaat esineda katsel ka pillimänguga (esitada võib noodistatud teost või improvisatsiooni, popmuusikatöötlust jne) ja oma esitatavast teosest rääkida.

Kirjalik osa
Kirjutada muusikaline essee (2–3 lk)

Kuulamistest
Salvestuste põhjal tuleb määrata teose autor või ajastu, žanr ja esituskoosseis.
Kuulamistest toimub koos kompositsiooni eriala sisseastujatega.

Suuline osa
Vesteldakse üldkultuurilise silmaringi ning õpimotivatsiooni ja -eesmärkide väljaselgitamise eesmärgil ning kontrollitakse algteadmisi muusikaajaloost:
sisseastuja oskab iseloomustada järgmisi stiile:
renessanss, barokk, klassitsism, romantism ja teab nimetada XX sajandi tuntumaid heliloojaid.
teab olulisi žanre:
fuuga, ooper, oratoorium, sümfoonia, sonaat, kvartett, kontsert.
tunneb tähtsamaid eesti heliloojaid, olulisi eesti nüüdismuusika festivale, muusikakollektiive ja interpreete (tuntud dirigendid, pianistid, ansamblid jne).

Klaverikatse – esitada kaks teost, millest üks on soovitavalt polüfooniline. Kava esitatakse peast. 
Kui eelnevalt õpitud eriala ei sisaldanud üldklaveriõpinguid või pole õpilane õppinud klaverit mõnel muul põhjusel, on lubatud klaveri asemel sooritada katse teisel pillil (kitarr, kromaatiline kannel, akordion, harf, klavessiin, orel, häälestatavad löökpillid (marimba, vibrafon). Nõuded repertuaarile on samad, mis klaverikatsel.

9. klass ja gümnaasium

• Sisseastuja esitab  kaks omaloomingulist erineva iseloomuga muusikapala, ühe pala pikkus 1–3 min. Esitatud teosed peavad olema noteeritud (v.a kui tegemist on elektroonilise teosega) ning ette mängitud kas autori enda poolt või salvestatud (sobivad formaadid mp3, audio, MIDI jt). Palad võivad olla kirjutatud klassikalistele instrumentidele (klaver, kitarr, viiul, flööt jt), häälele või elektroonikale.
• Vestlus, mille peamine eesmärk on uurida õpilase loomingulist mõtlemist, silmaringi, eelnevat muusikalist kogemust.

Kutseõpe (põhi- ja eelõpe)

• Vestlus õpilaskandidaadiga tema loomingulisuse ja isikuomaduste väljaselgitamiseks (õpilaskandidaadil on soovitav esitada varasemad loomingulised katsetused).
• Kuulamistest – salvestuste põhjal tuleb määrata teose autor või ajastu, žanr ja esituskoosseis.
  Kuulamistest toimub koos muusikateooria eriala sisseastujatega.
• Suuline osa – kontrollitakse algteadmisi muusikaajaloost.
  • sisseastuja oskab iseloomustada järgmisi stiile:
    renessanss, barokk, klassitsism, romantism ja teab nimetada XX sajandi tuntumaid heliloojaid.
  • teab olulisi žanre:
    fuuga, ooper, oratoorium, sümfoonia, sonaat, kvartett, kontsert.
  • tunneb olulisi eesti nüüdismuusika festivale, eesti tähtsamaid heliloojaid, muusikakollektiive ja interpreete (tuntud dirigendid, pianistid, ansamblid jne)
• Klaverikatse – esitada kaks teost, millest üks on soovitavalt polüfooniline. Kava esitatakse peast. 
  Kui eelnevalt õpitud eriala ei sisaldanud üldklaveriõpinguid või pole õpilane õppinud klaverit mõnel muul põhjusel, on lubatud klaveri asemel sooritada katse teisel pillil (kitarr, kromaatiline kannel, akordion, harf, klavessiin, orel, häälestatavad löökpillid (marimba, vibrafon). Nõuded repertuaarile on samad, mis klaverikatsel.

Vastuvõtukatse 9. klassi astujaile koosneb kirjalikust ja suulisest osast.
Katse sooritamise käigus selgub, kas õpilane on valmis alustama õpinguid teiste õpilastega võrdsel tasemel. Sisseastumisel on määrav õpilase erialane tase ning suutlikkus vajadusel järele õppida teadmisi ja oskusi, mida ta ei ole veel omandanud.

• Kuni seitsme võtmemärgiga helistikud, nende laulmine, ehitamine ja määramine (loomulik ja harmooniline duur; loomulik, harmooniline ja meloodiline moll ─ viiuli- ja bassivõtmes).
• Kromaatilise duuri ja molli õigekiri.
• Lihtintervallide määramine kuulmise põhjal (helistikuväliselt).
•  Lihtintervallide laulmine, ehitamineja määramineetteantud noodist.
•  Duur- ja mollkolmkõlade ning nende pöörete (M, M6, M64, m, m6, m64)määramine kuulmise põhjal ning ehitamine etteantud noodist (helistikuväliselt).
• Põhikolmkõlad pööretega ja kõrvalastmete kolmkõlad – laulmine, ehitamine ja määramine helistikus või etteantud noodist.
• V7 pööretega duuris ja mollis – laulmine, ehitamine ja määramine helistikus.
• VII7 ja >VII7 pööretega duuris ja >VII7 pööretega mollis, lahendustega I ja läbi V7 vastava pöörde I – laulmine, ehitamine ja määramine helistikus.
• II7 põhikujus duuris ja mollis, lahendustega V-sse ja läbi V43  I-sse – laulmine, ehitamine ja määramine helistikus.
• Diktaat.
• Erinevate septakordide (väike mažoorne septakord, vähendatud septakord, poolvähendatud septakord, väike minoorne septakord, suur mažoorne septakord) määramine kuulmise põhjal (helistikuväliselt).
• Akordijärgnevus: määratavateks akordideks duuris/mollis on põhikolmkõlad pööretega, kõrvalastmete kolmkõlad, V7 pööretega, II7 põhikujus, >VII7 pööretega; lisaks duuris VII7 pööretega.
• Harjutuse laulmine.
• Rütmiharjutuse koputamine.

9. klassi näidistest

Kuni seitsme võtmemärgiga helistikud, nende laulmine, ehitamine ja määramine (viiuli- ja bassivõtmes).

Intervallid: suured, väikesed ja puhtad (määramine, ehitamine, laulmine)

Akordid: põhikolmkõlad (I, IV, V) pööretega, kõrvalkolmkõlad (II, II6, III, VI), V7 antud helistikus, mažoor- ja minoorkolmkõla pööretega antud noodist ↑↓

I osa kirjalik: muusikalise kuulmise test

• Intervallide määramine ja ehitamine
• Akordide määramine elementaarstruktuuris ja ehitamine
• Funktsiooniharjutus
• Astmediktaat (numbritega)
• 2 erineva raskusega meloodiadiktaati

II osa suuline: akordide, intervallide ja helistike laulmine. Harjutuste laulmine.

Näidistest gümnaasiumisse astujale
Näidis: Noodist laulmine gümnaasiumisse astujale
Näidistesti vastused gümnaasiumisse astujale
Näidistesti helifailid gümnaasiumile

Kuni seitsme võtmemärgiga helistikud, nende laulmine, ehitamine ja määramine (viiuli- ja bassivõtmes).

Intervallid: suured, väikesed ja puhtad (määramine, ehitamine, laulmine)

Akordid: põhikolmkõlad (I, IV, V) pööretega, kõrvalkolmkõlad (II, II6, III, VI), V7 antud helistikus, mažoor- ja minoorkolmkõla pööretega antud noodist ↑↓

I osa kirjalik: muusikalise kuulmise test

• Intervallide määramine ja ehitamine
• Akordide määramine elementaarstruktuuris ja ehitamine
• Funktsiooniharjutus
• Astmediktaat (numbritega)
• 2 erineva raskusega meloodiadiktaati

II osa suuline: akordide, intervallide ja helistike laulmine. Harjutuste laulmine.

Näidistest põhiõppesse astujale
Näidis: Noodist laulmine põhiõppesse astujale
Näidistesti vastused põhiõppesse astujale
Näidistesti helifailid põhiõppele

 Helistikud 1–2 võtmemärki (loomulik mažoor, loomulik, harmooniline ja meloodiline minoor)

 Intervallid: suured, väikesed ja puhtad (määramine, ehitamine, laulmine)

 Akordid: põhikolmkõlad (I, IV, V) pööretega, mažoor- ja minoorkolmkõla antud noodist ↑↓

I kirjalik: muusikalise kuulmise ja muusikateooria test

• intervallide määramine (harmoonilised ja meloodilised intervallid)
• astmediktaat (numbritega)
• meloodiadiktaat
• intervallide ja akordide ehitamine

II suuline: akordide, intervallide ja helistike laulmine. Harjutuste laulmine.

Näidistest eelõppesse astujale
Näidis: noodist laulmine eelõppesse astujale
Näidistesti vastused eelõppesse astujale
Näidistesti helifailid eelõppele