Kooridirigeerimine
Kooridirigendi haridus on laiapõhjaline ja mitmekülgne, eriala mitmetahulisus võimaldab töötada kooridirigendina, koormeistrina, üldhariduskooli muusikaõpetajana, dirigeerimise ning kooride kontsertmeistrina, kutselise koori lauljana jne. Kooridirigeerimise õpe pakub vajalikke oskusi praktilisest dirigeerimisest, kooritöö metoodikast, häälehoiust ja hääleseadest, pillimängust, võimaldab osaleda lauljana MUBA neidude- ja segakooris ning praktiseerida dirigeerimist kõigi MUBA kooride juures (mudilaskoor, poistekoor, lastekoor, neidudekoor, segakoor), samuti sooritada lõpueksam MUBA kooridega. Kutseõppe vanematel kursustel on võimalik õppida juurde ka orkestridirigeerimist.
Kooridirigendi elukutse on mitmekülgne ja kombineeritud amet. Dirigent on kollektiivi vaimne ja muusikaline liider, vaimsuse kandja.
Ingrid Kõrvits
Janne Fridolin
Hirvo Surva
Andrus Siimon
Mariell Aren
Külli Kiivet – I klassi koori ja mudilaskoori dirigent
Silja Uhs – mudilaskoori koormeister ja hääleseadja
Ingrid Kõrvits – lastekoori ja neidudekoori dirigent
Egle Veltmann – lastekoori ja neidudekoori koormeister ja hääleseadja
Janne Fridolin – poistekoori ja segakoori dirigent
Triin Ella – poistekoori ja segakoori koormeister ja hääleseadja
Kontsertmeistrid Katrin Peitre ja Ulla Krigul
Kooride kontsertmeister Andres Lemba
- 9. klassist alates on võimalik õppima asuda koorijuhi erialale. (õppekava ja tunnijaotusplaan)
- Gümnaasium (õppekava ja tunnijaotusplaan)
- Kutsekeskharidusõpe põhihariduse baasil on 4-aastane programm, mille raames omandab õpilane nii keskhariduse kui ka põhjaliku muusikahariduse (õppekava ja tunnijaotusplaan)
- Kutseõpe on 3-aastane õpe, mis keskendub ainult muusikaõpingutele. Sobib neile, kes soovivad õppida muusikat teise gümnaasiumi kõrvalt või asuda õppima pärast gümnaasiumi lõpetamist.(õppekava ja tunnijaotusplaan)
- Eelõpe on kuni 2-aastane ettevalmistav õpe, mis aitab õpilastel valmistuda põhiõppesse astumiseks. Õpilased õpivad samaaegselt teises koolis, kas 8.-9. klassis või gümnaasiumis.(tunnijaotusplaan)
Tunnijaotusplaanid on näidised ja võivad muutuda!
Koorijuhtimise eriala lõpetajail on võimalus lõpueksamil taotleda kutsetunnistust – koorijuht, tase 4 ning jätkuõppe lõpetajail kutsetunnistust – koorijuht, tase 5.
- Esitada kandideerimisavaldus ning vajalikud dokumendid.
- Enne sisseastumiskatseid osaleda vähemalt kahes eriala konsultatsioonis (aja kokkuleppimiseks võtta kontakti ingrid.korvits@muba.edu.ee).
- Sooritada vastuvõtukatse solfedžos.
- Juhul, kui sisseastuja ei ole eelnevat haridust omandanud eesti õppekeelega koolis, sooritada täiendavalt eesti keele test.
- Sooritada vastuvõtukatsed erialas, mille raames toimub ka hindamiskomisjoni ja sisseastuja ühine arutelu muusikalistel ja üldkultuurilistel teemadel (vestluse eesmärk on tutvuda sisseastuja mõtetega seoses muusika, koorijuhtimise eriala ja MUBAga).
- Sooritada klaverikatse (v.a eelõpe).
Põhikooli, gümnaasiumi ja kutseõppe katsetele registreerimine algab 17.05.2025.
Erialakatsetel tuleb:
- Dirigeerida peast üks koorilaul (soovitav ¾ taktimõõdus, näiteks Miina Härma “Ei saa mitte vaiki olla” sega- või naiskoori seades).
- Laulda noodist valitud laulu häälepartiid koos muusikaliste nüanssidega (dünaamika, hingamised).
- Mängida peast valitud laulu partituur koos muusikaliste nüanssidega (dünaamika, hingamised).
- Teha suuline kokkuvõte laulu helilooja elust ja loomingust.
- Laulda üks a cappella ehk ilma saateta laul, kontrollimaks sisseastuja muusikalist kuulmist ja väljendusrikkust.
- Kontrollitakse noodist lugemise oskust lihtsamate partiide laulmises ja partituuri mängimises.
Üldklaveri katsetel (v.a eelõpe) tuleb esitada:
- polüfooniline teos või suurvormi osa
- pala või etüüd
- ühest helistikust (v.a C-duur) heliredel, akordid, pikk ja lühike kolmkõla, kromaatiline, kadents
Kava esitatakse peast. Kontrollitakse noodilugemise oskust.
9. klass
Vastuvõtukatse 9. klassi astujaile koosneb kirjalikust ja suulisest osast.
Katse sooritamise käigus selgub, kas õpilane on valmis alustama õpinguid teiste õpilastega võrdsel tasemel. Sisseastumisel on määrav õpilase erialane tase ning suutlikkus vajadusel järele õppida teadmisi ja oskusi, mida ta ei ole veel omandanud.
- Kuni seitsme võtmemärgiga helistikud, nende laulmine, ehitamine ja määramine (loomulik ja harmooniline duur; loomulik, harmooniline ja meloodiline moll ─ viiuli- ja bassivõtmes).
- Kromaatilise duuri ja molli õigekiri.
- Lihtintervallide määramine kuulmise põhjal (helistikuväliselt).
- Lihtintervallide laulmine, ehitamineja määramineetteantud noodist.
- Duur- ja mollkolmkõlade ning nende pöörete (M, M6, M64, m, m6, m64)määramine kuulmise põhjal ning ehitamine etteantud noodist (helistikuväliselt).
- Põhikolmkõlad pööretega ja kõrvalastmete kolmkõlad – laulmine, ehitamine ja määramine helistikus või etteantud noodist.
- V7 pööretega duuris ja mollis – laulmine, ehitamine ja määramine helistikus.
- VII7 ja >VII7 pööretega duuris ja >VII7 pööretega mollis, lahendustega I ja läbi V7 vastava pöörde I – laulmine, ehitamine ja määramine helistikus.
- II7 põhikujus duuris ja mollis, lahendustega V-sse ja läbi V43 I-sse – laulmine, ehitamine ja määramine helistikus.
- Diktaat.
- Erinevate septakordide (väike mažoorne septakord, vähendatud septakord, poolvähendatud septakord, väike minoorne septakord, suur mažoorne septakord) määramine kuulmise põhjal (helistikuväliselt).
- Akordijärgnevus: määratavateks akordideks duuris/mollis on põhikolmkõlad pööretega, kõrvalastmete kolmkõlad, V7 pööretega, II7 põhikujus, >VII7 pööretega; lisaks duuris VII7 pööretega.
- Harjutuse laulmine.
- Rütmiharjutuse koputamine.
Gümnaasium
- Kuni nelja võtmemärgiga helistikud, nende laulmine, ehitamine ja määramine (viiuli- ja bassivõtmes).
- Intervallid: suured, väikesed ja puhtad (määramine, ehitamine, laulmine)
- Akordid: põhikolmkõlad (I, IV, V) pööretega, kõrvalkolmkõlad (II, II6, III, VI), V7 antud helistikus, mažoor- ja minoorkolmkõla pööretega antud noodist ↑↓
I osa kirjalik: muusikalise kuulmise test
- Intervallide määramine ja ehitamine
- Akordide määramine elementaarstruktuuris ja ehitamine
- Funktsiooniharjutus
- Astmediktaat (numbritega)
- 2 erineva raskusega meloodiadiktaati
II osa suuline: akordide, intervallide ja helistike laulmine. Harjutuste laulmine.
Näidistest gümnaasiumisse astujale
Näidis: Noodist laulmine gümnaasiumisse astujale
Näidistesti vastused gümnaasiumisse astujale
Näidistesti helifailid gümnaasiumile
Kutsekeskharidus- ja kutseõpe
- Kuni nelja võtmemärgiga helistikud, nende laulmine, ehitamine ja määramine (viiuli- ja bassivõtmes).
- Intervallid: suured, väikesed ja puhtad (määramine, ehitamine, laulmine)
- Akordid: põhikolmkõlad (I, IV, V) pööretega, kõrvalkolmkõlad (II, II6, III, VI), V7 antud helistikus, mažoor- ja minoorkolmkõla pööretega antud noodist ↑↓
I osa kirjalik: muusikalise kuulmise test
- Intervallide määramine ja ehitamine
- Akordide määramine elementaarstruktuuris ja ehitamine
- Funktsiooniharjutus
- Astmediktaat (numbritega)
- 2 erineva raskusega meloodiadiktaati
II osa suuline: akordide, intervallide ja helistike laulmine. Harjutuste laulmine.
Näidistest põhiõppesse astujale
Näidis: Noodist laulmine põhiõppesse astujale
Näidistesti vastused põhiõppesse astujale
Näidistesti helifailid põhiõppele
Eelõpe
- Helistikud 1–2 võtmemärki (loomulik mažoor, loomulik, harmooniline ja meloodiline minoor)
- Intervallid: suured, väikesed ja puhtad (määramine, ehitamine, laulmine)
- Akordid: põhikolmkõlad (I, IV, V) pööretega, mažoor- ja minoorkolmkõla antud noodist ↑↓
I kirjalik: muusikalise kuulmise ja muusikateooria test
- intervallide määramine (harmoonilised ja meloodilised intervallid)
- astmediktaat (numbritega)
- meloodiadiktaat
- intervallide ja akordide ehitamine
II suuline: akordide, intervallide ja helistike laulmine. Harjutuste laulmine.
Näidistest eelõppesse astujale
Näidis: noodist laulmine eelõppesse astujale
Näidistesti vastused eelõppesse astujale
Näidistesti helifailid eelõppele
Vastuvõtukatseid hindab vastava eriala õpetajatest moodustatud hindamiskomisjon.
- Katsetel hinnatakse sisseastuja sobivust koorijuhtimise erialale, muusikalist kuulmist, rütmitunnet, musikaalsust, eneseväljenduse oskust, lavalist olekut.
- Hinnatakse viiepallisüsteemis.
- Vastuvõtukomisjon teeb otsused hindamisel saadud tulemuste alusel.
- Eel- ja põhiõppe õpilaskandidaatidest moodustuvad eraldi paremusjärjestused.
- Igale erialale vastuvõetavate õpilaste arv selgub peale kooli kõikide erialade sisseastumiskatseid (sõltub riiklikust koolitustellimusest ja kogu kooli sisseastumiskatsete tulemustest).
- Hindamiskomisjoni otsus on lõplik.
| Hindamiskriteerium | Hindamiskriteeriumi koefitsient (%) | Hindamiskriteeriumi max punktid |
| Tehniline teostus | 20% | 1,00 |
| Rütm ja meetrum | 20% | 1,00 |
| Musikaalsus ja lavaline olek, väljendusrikkus | 20% | 1,00 |
| Intonatsioon | 20% | 1,00 |
| Erialavaliku eesmärk ja erialased teadmised | 20% | 1,00 |
| Lõpphinde max punktid | 5,0 | |
Koorijuhi vastuvõtukatsete osakaal lõpphindes
| Katse | Katse koefitsient (%) | Katse max punktid |
| Eriala | 50% | 2,50 |
| Klaver | 25% | 1,25 |
| Solfedžo | 25% | 1,25 |
| Lõpphinde max punktid | 5,0 | |
