Klahvpillid
Tallinna Muusika- ja Balletikooli klassikalise muusika klahvpilliosakonnas saab õppida klaveri, klavessiini, oreli ja akordioni erialal.
Tallinna Muusika- ja Balletikooli klassikalise muusika klahvpilliosakonnas saab õppida klaveri, klavessiini, oreli ja akordioni erialal. Õppija saab ettevalmistuse edasiõppimiseks muusikakõrgkoolis, aga ka tegutsemiseks solistina, saatjana, ansamblistina, õpetajaametis või mujal.
Lisaks erialale arendatakse meil ansamblimängu erinevates kammeransambli koosseisudes (pianistidel ka klaveriansamblis). Saateklassi tundides õpitakse tundma koostööd lauljaga. Muusikalist loovust ja fantaasiat arendatakse improvisatsiooni tundides. Kutseõppe suunal saab põhiteadmised õpetajatöö metoodikast, tutvutakse algastme õpperepertuaariga. Lisainstrumendina on klaveriõpilasel võimalik õppida orelit, klavessiini või rütmimuusika klaverit. Väga oluline roll meie kooli hariduskogemusel on esinemispraktikal.
Klaveriõpetajad
Inga Arro
Jelena Elkind
Ira Floss
Marrit Gerretz-Traksmann
Piret Habak
Marja Jürisson
Age Juurikas
Mati Mikalai
Martti Raide
Johan Randvere
Kai Ratassepp
Ia Remmel
Marju Roots
Jekaterina Rostovtseva
Reet Ruubel
Elina Seegel
Eike Sild
Kadri-Ann Sumera
Kersti Sumera
Ralf Taal
Elle-Riin Volmer
Piret Väinmaa
Väliskonsultandid:
Peep Lassmann
Sten Lassmann
Mihkel Poll
Klavessiiniõpetajad
Reinut Tepp
Oreliõpetajad
Kristel Aer
Akordioniõpetajad
Tiit Kalluste
Tiina Välja
- põhikooli 1.–9. klass (õppekava ja tunnijaotusplaan)
- gümnaasium (õppekava ja tunnijaotusplaan)
- Kutsekeskharidusõpe põhihariduse baasil on 4-aastane programm, mille raames omandab õpilane nii keskhariduse kui ka põhjaliku muusikahariduse. (õppekava ja klaveri, klavessiini, akordioni, oreli tunnijaotusplaan)
- Kutseõpe on 3-aastane õpe, mis keskendub ainult muusikaõpingutele. Sobib neile, kes soovivad õppida muusikat teise gümnaasiumi kõrvalt või asuda õppima pärast gümnaasiumi lõpetamist. (õppekava ja klaveri, klavessiini, akordioni, oreli tunnijaotusplaan)
- Eelõpe on kuni 2-aastane ettevalmistav õpe, mis aitab õpilastel valmistuda põhiõppesse astumiseks. Õpilased õpivad samaaegselt teises koolis, kas 8.-9. klassis või gümnaasiumis. (tunnijaotusplaan)
Tunnijaotusplaanid on näidised ja võivad muutuda!
- Esitada kandideerimisavaldus ning vajalikud dokumendid.
- Sooritada vastuvõtukatse erialas.
- Sooritada vastuvõtukatse solfedžos.
- Juhul, kui sisseastuja ei ole eelnevat haridust omandanud eesti õppekeelega koolis, sooritada täiendavalt eesti keele test.
- Motivatsiooni/perevestlusel saadakse ülevaade ootustest koolile ning kandidaadi sobivusest koolis õppimiseks. Hinnatakse motivatsiooni ja valmisolekut omandamaks valitud eriala oskus professionaalsel tasemel.
Kandideerimine 2024/25 õa on lõppenud.
1. klassi katsete sisu
Musikaalsuskatse komponendid
Kodus ettevalmistatud lastelaulu esitamine a cappella (max 5p);
Õpetaja plaksutatud rütmi matkimine (max 5p);
Ühe, kahe ja kolme heli eristamine kuulamise põhjal: õpetaja mängib klaveril ette, õpilane on seljaga (max 4p);
Ühe, kahe, kolme heli järelelaulmine: õpetaja mängib klaveril ette (max 6p);
Muusikaline mälu: õpetaja lauldud muusikalise fraasi matkimine (max 4p);
Muusikalise fraasi lõpetamine: õpetaja alustab fraasiga, jätab pooleli ning õpilane lõpetab fraasi (max 4p);
Muusikaline tähelepanu: laps kuulab kaks korda sama muusikalist motiivi, 3. korral otsustab õpetaja mängu põhjal, kas oli sama või erinev (max 3p).
Lisaks on võimalik saada erialainstrumendil esitatud pala(de) eest lisapunkte (max 2p).
Kooliküpsuskatsed
Kooliküpsuskatse sisaldab praktilisi töid, vestlust ning mängulisi tegevusi. Kooliküpsuskatse on koostatud koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava alusel ning arvestatud on Tallinna Muusika- ja Balletikooli põhikooli õppekava. Katse viiakse läbi gruppides (6–8 liiget).
Kooliküpsuskatse koosneb järgmistest osadest:
- Vestlus ja mängulised tegevused – vestlusel käsitletavad teemad on pere, lasteaed, huvid, aastaring, Eesti jne; vaadeldakse lapse sotsiaalseid ning emotsionaalseid oskusi, koostöövalmidust ja keskendumisvõimet, loovust (max 2p).
- Kirjutamine – joonistähtedega 1–2-silbiliste sõnade kirjutamine (max 2p);
- Häälikuanalüüs – sõnade häälimine, häälikute eristamine, hääliku asukoht sõnas, hääldusvigade tajumine (max 2p);
- Tähelepanu, mõtlemine ja grammatilised suhted – piltide või esemete vaatlus, seoste leidmine, mõistete rakendamine (max 2,5p);
- Lugemine – tähtede tundmine, 1–2-silbiliste sõnade kokkuveerimine, lugemine joonis- või kirjatähtedega, loetust arusaamine (max 2,5p);
- Arvutamine – liitmine ja lahutamine 12 piires (max 2p);
- Mälu – sõnade või esemete meeldejätmine (max 2p).
Tutvumisvestlus
Tutvumisvestlusel koos lapsevanematega saadakse ülevaade vanemate ootustest koolile ning lapse sobivusest Tallinna Muusika- ja Balletikoolis õppimiseks. Hinnatakse motivatsiooni, valmisolekut omandamaks valitud eriala oskus professionaalsel tasemel ning pere- ja koolipoolsete väärtushinnangute sobivust.
Põhikooli, gümnaasiumi ja kutseõppe nõuded
Klaver
Kava esitatakse peast.
2. klass: kolm erineva iseloomuga pala.
3. klass: kolm erineva iseloomuga pala; heliredel (vabalt valitud helistik): heliredel, kolmkõla, akordid (2 oktavit koos kätega üles-alla).
4. klass: kolm teost: polüfoonia, pala, suurvorm; heliredel (vabalt valitud helistik): heliredel, kolmkõla, akordid (4 oktavit koos kätega).
5.-9. klass: neli teost: polüfoonia, pala, etüüd, suurvorm; heliredel (vabalt valitud helistik): heliredel, lühike kolmkõla, pikk kolmkõla, akordid, kromaatiline, kadents. Alates 6. klassist lisanduvad heliredel ja kromaatiline intervallides (tertsis, deetsimis) ning dominantseptakord (duurides), juhtseptakord (mollides).
Gümnaasium: neli teost: polüfoonia, pala, etüüd, suurvorm; heliredel (sisseastuja poolt vabalt valitud helistik): heliredel (okt, tertsis, deetsimis, sekstis), lühike kolmkõla, pikk kolmkõla (segapööretes), akordid, kromaatiline (okt, tertsis, deetsimis, sekstis), dominantseptakord ja tema pöörded (duurides), juhtseptakord ja tema pöörded (mollides), kadents.
Kutseõpe põhiõpe: kolm teost erinevatest ajastutest, neist üks kiires liikumises.
Eelõpe: kaks teost erinevatest ajastutest, neist üks kiires liikumises.
Orel
Oreli õpe algab 5. klassist. Enne seda on erialaõpe klaveripõhine.
NB! Kava võib esitada noodist.
Põhikool: Johann Sebastian Bachi teos või mõne muu autori polüfooniline pala; peale 1830. a kirjutatud teos
Orelimängu oskuse puudumisel võib vastuvõtukatse teha klaveril vastavalt klaveri vastuvõtukatse nõuetele.
Gümnaasium ja kutseõppe põhiõpe: Johann Sebastian Bachi koraalieelmäng või prelüüdi ja fuuga; peale 1830. a kirjutatud teos. Toimub lehestlugemise oskuse kontroll.
Eelõpe: Johann Sebastian Bachi teos; peale 1830. a kirjutatud teos.
Toimub lehestlugemise oskuse kontroll.
Klavessiin
Kava võib esitada noodist, kuid soovituslik on vähemalt ühe loo peast esitamine.
Klavessiinimängu oskuse puudumisel võib kava esitada klaveril. Klavessiini eriala konsultatsiooni eelnev külastamine on kohustuslik.
2.–4. klass: kaks erineva karakteriga pala.
5.–9. klass: kolm erineva karakteriga pala, soovituslikult eri maade heliloojatelt.
Gümnaasium ja kutseõppe põhiõpe: kolm teost, neist üks J. S. Bachilt ning kaks erineva karakteriga pala XVI-XVIII sajandist.
Eelõpe: kaks erineva karakteriga pala, soovituslikult eri maade heliloojatelt.
Akordion
Kava esitatakse peast.
2.–5. klass: kaks erineva karakteriga pala; heliredel: duur ja moll (heliredelid, kolmkõlad, akordid).
6. –9. klass kolm erineva karakteriga pala, sh üks neist polüfoonilise helikeelega; heliredel: duur ja moll (heliredelid, kolmkõlad, akordid).
Gümnaasium ja kutseõppe põhiõpe: kolm erineva karakteriga pala, sh üks neist polüfoonilise helikeelega; heliredel: duur ja moll 3 võtmemärgini (heliredelid, kolmkõlad, akordid).
Eelõpe: kaks erineva karakteriga pala; heliredel: duur ja moll 2 võtmemärgini (heliredelid, kolmkõlad, akordid).
2. klass
- Musikaalsuskatse
- vabalt valitud laulu laulmine
- üksikute nootide, intervallide (terts, kvart, kvint) ja kolmkõlade (M, M6, M64, m, m6, m64) laulmine kuulmise järgi, mängitakse klaveril, õpilane laulab järgi
- muusikalise mälu harjutused: õpetaja laulab ette lühikese meloodia, õpilane kordab sama meloodiat
- fraasi lõpetamine: õpetaja laulab ette fraasi esimese poole, õpilane teeb sellele ise lõpu, lõpetab toonikasse
- rütmi plaksutamine: õpetaja plaksutab ette lihtsama rütmi, õpilane kordab sama rütmi
- Nootide tundmine viiulivõtmes esimeses oktavis ja bassivõtmes väikeses oktavis. Diees ja bemoll.
- Ühe võtmemärgiga helistikud ning loomulik moll. Toonika kolmkõla duuris ja mollis.
- Rütmiharjutuse plaksutamine (2/4, 3/4 või 4/4 taktimõõdus).
- Vaata kasutatavaid rütme ja pause siit:
3. klass
- Musikaalsuskatse
- vabalt valitud laulu laulmine
- üksikute nootide, intervallide (terts, kvart, kvint) ja kolmkõlade (M, M6, M64, m, m6, m64) laulmine kuulmise järgi, mängitakse klaveril, õpilane laulab järgi
- muusikalise mälu harjutused: õpetaja laulab ette lühikese meloodia, õpilane kordab sama meloodiat
- fraasi lõpetamine: õpetaja laulab ette fraasi esimese poole, õpilane teeb sellele ise lõpu, lõpetab toonikasse
- rütmi plaksutamine: õpetaja plaksutab ette lihtsama rütmi, õpilane kordab sama rütmi
- Kuni kahe võtmemärgiga helistikud, nende ehitamine ja laulmine (loomulik duur, loomulik ja harmooniline moll – heliread ja põhikolmkõlad).
- Intervallide astmelise suuruse määramine.
- Lihtsama harjutuse laulmine (c-d-e, do-re-mi või JO-LE-MI).
- Rütmiharjutuse koputamine (2/4, 3/4 või 4/4 taktimõõdus).
- Vaata kasutatavaid rütme ja pause siit:
4. klass
- Musikaalsuskatse
- vabalt valitud laulu laulmine
- üksikute nootide, intervallide (terts, kvart, kvint) ja kolmkõlade (M, M6, M64, m, m6, m64) laulmine kuulmise järgi, mängitakse klaveril, õpilane laulab järgi
- muusikalise mälu harjutused: õpetaja laulab ette lühikese meloodia, õpilane kordab sama meloodiat
- fraasi lõpetamine: õpetaja laulab ette fraasi esimese poole, õpilane teeb sellele ise lõpu, lõpetab toonikasse
- rütmi plaksutamine: õpetaja plaksutab ette lihtsama rütmi, õpilane kordab sama rütmi
- Kuni kolme võtmemärgiga helistikud, nende ehitamine ja laulmine (loomulik duur, loomulik ja harmooniline moll ─ heliread ja põhikolmkõlad).
- Toonika kolmkõla pööramine.
- Lihtsama harjutuse laulmine (c-d-e, do-re-mi või JO-LE-MI).
- Rütmiharjutuse koputamine (2/4, 3/4 või 4/4 taktimõõdus).
- Lihtintervallid priimist kvindini – intervallide määramine kuulmise põhjal ja helistikus.
- Vaata kasutatavaid rütme ja pause siit:
5. klass
Vastuvõtukatse 5. klassi astujaile koosneb kirjalikust ja suulisest osast.
Katse sooritamise käigus selgub, kas õpilane on valmis alustama õpinguid teiste õpilastega võrdsel tasemel. Sisseastumisel on määrav õpilase erialane tase ning suutlikkus vajadusel järele õppida teadmisi ja oskusi, mida ta ei ole veel omandanud.
- Kuni nelja võtmemärgiga helistikud, nende laulmine, ehitamine ja määramine (loomulik duur, loomulik, harmooniline ja meloodiline moll).
- Lihtintervallide määramine kuulmise põhjal (helistikuväliselt).
- Lihtintervallide laulmine, ehitamineja määramine helistikus.
- Põhikolmkõlad duuris ja mollis, I kolmkõla pöörded duuris ja mollis – laulmine, ehitamine ning määramine helistikus.
- Harjutuse laulmine.
- Rütmiharjutuse koputamine.
- Meloodiline diktaat pikkusega 4 takti, 2/4 taktimõõdus ja kuni kahe märgiga helistikus.
6. klass
Vastuvõtukatse 6. klassi astujaile koosneb kirjalikust ja suulisest osast.
Katse sooritamise käigus selgub, kas õpilane on valmis alustama õpinguid teiste õpilastega võrdsel tasemel. Sisseastumisel on määrav õpilase erialane tase ning suutlikkus vajadusel järele õppida teadmisi ja oskusi, mida ta ei ole veel omandanud.
- Kuni viie võtmemärgiga helistikud, nende laulmine, ehitamine ja määramine (loomulik duur; loomulik, harmooniline ja meloodiline moll).
- Lihtintervallide määramine kuulmise põhjal (helistikuväliselt).
- Lihtintervallide ehitamineja määramine helistikus ning etteantud noodist.
- Duur- ja mollkolmkõlade ning nende pöörete (M, M6, M64, m, m6, m64)määramine kuulmise põhjal (helistikuväliselt).
- Põhikolmkõlad pööretega duuris ja mollis – laulmine, ehitamine ja määraminehelistikus.
- V7 põhikujus duuris ja mollis – laulmine, ehitamine ja määraminehelistikus.
- Diktaat.
- Harjutuse laulmine.
- Rütmiharjutuse koputamine.
7. klass
Vastuvõtukatse 7. klassi astujaile koosneb kirjalikust ja suulisest osast.
Katse sooritamise käigus selgub, kas õpilane on valmis alustama õpinguid teiste õpilastega võrdsel tasemel. Sisseastumisel on määrav õpilase erialane tase ning suutlikkus vajadusel järele õppida teadmisi ja oskusi, mida ta ei ole veel omandanud.
- Kuni kuue võtmemärgiga helistikud, nende laulmine, ehitamine ja määramine (loomulik duur; loomulik, harmooniline ja meloodiline moll)
- Lihtintervallide määramine kuulmise põhjal (helistikuväliselt).
- Lihtintervallide laulmine, ehitamineja määramine helistikus ning etteantud noodist.
- Duur- ja mollkolmkõlade ning nende pöörete (M, M6, M64, m, m6, m64)määramine kuulmise põhjal (helistikuväliselt).
- Põhikolmkõlad pööretega ja kõrvalastmete kolmkõlad – laulmine, ehitamine ja määramine helistikus.
- V7 pöörete ja lahendustega duuris ja mollis – laulmine, ehitamine ja määraminehelistikus.
- Diktaat.
- Akordijärgnevus: määratavateks akordideks duuris/mollis on põhikolmkõlad pööretega ning kõrvalastmete kolmkõlad ja V7 põhikujus.
- Harjutuse laulmine.
- Rütmiharjutuse koputamine.
8. klass
Vastuvõtukatse 8. klassi astujaile koosneb kirjalikust ja suulisest osast.
Katse sooritamise käigus selgub, kas õpilane on valmis alustama õpinguid teiste õpilastega võrdsel tasemel. Sisseastumisel on määrav õpilase erialane tase ning suutlikkus vajadusel järele õppida teadmisi ja oskusi, mida ta ei ole veel omandanud.
- Kuni seitsme võtmemärgiga helistikud, nende laulmine, ehitamine ja määramine (loomulikja harmooniline duur; loomulik, harmooniline ja meloodiline moll).
- Lihtintervallide määramine kuulmise põhjal (helistikuväliselt).
- Lihtintervallide laulmine, ehitamineja määramine etteantud noodist ninghelistikus.
- Duur- ja mollkolmkõlade ning nende pöörete (M, M6, M64, m, m6, m64)määramine kuulmise põhjal (helistikuväliselt).
- Põhikolmkõlad pööretega ja kõrvalastmete kolmkõlad – ehitamine, laulmine ja määraminehelistikus.
- V7 pööretega duuris ja mollis – ehitamine, laulmine ja määraminehelistikus.
- VII7 põhikujus duuris, >VII7 põhikujus duuris ja mollis koos lahendusega toonikasse – ehitamine, laulmine ja määraminehelistikus.
- II7 põhikujus duuris koos lahendusega V-sse ja läbi V43 I-sse –ehitamine, laulmine jamääramine helistikus.
- Diktaat.
- Akordijärgnevus: määratavateks akordideks duuris/mollis on põhikolmkõlad pööretega, kõrvalastmete kolmkõlad, V7 pööretega, >VII7 põhikujus mollis; VII7 ja II7 põhikujus duuris.
- Harjutuse laulmine.
- Rütmiharjutuse koputamine.
9. klass
Vastuvõtukatse 9. klassi astujaile koosneb kirjalikust ja suulisest osast.
Katse sooritamise käigus selgub, kas õpilane on valmis alustama õpinguid teiste õpilastega võrdsel tasemel. Sisseastumisel on määrav õpilase erialane tase ning suutlikkus vajadusel järele õppida teadmisi ja oskusi, mida ta ei ole veel omandanud.
- Kuni seitsme võtmemärgiga helistikud, nende laulmine, ehitamine ja määramine (loomulik ja harmooniline duur; loomulik, harmooniline ja meloodiline moll ─ viiuli- ja bassivõtmes).
- Kromaatilise duuri ja molli õigekiri.
- Lihtintervallide määramine kuulmise põhjal (helistikuväliselt).
- Lihtintervallide laulmine, ehitamineja määramineetteantud noodist.
- Duur- ja mollkolmkõlade ning nende pöörete (M, M6, M64, m, m6, m64)määramine kuulmise põhjal ning ehitamine etteantud noodist (helistikuväliselt).
- Põhikolmkõlad pööretega ja kõrvalastmete kolmkõlad – laulmine, ehitamine ja määramine helistikus või etteantud noodist.
- V7 pööretega duuris ja mollis – laulmine, ehitamine ja määramine helistikus.
- VII7 ja >VII7 pööretega duuris ja >VII7 pööretega mollis, lahendustega I ja läbi V7 vastava pöörde I – laulmine, ehitamine ja määramine helistikus.
- II7 põhikujus duuris ja mollis, lahendustega V-sse ja läbi V43 I-sse – laulmine, ehitamine ja määramine helistikus.
- Diktaat.
- Erinevate septakordide (väike mažoorne septakord, vähendatud septakord, poolvähendatud septakord, väike minoorne septakord, suur mažoorne septakord) määramine kuulmise põhjal (helistikuväliselt).
- Akordijärgnevus: määratavateks akordideks duuris/mollis on põhikolmkõlad pööretega, kõrvalastmete kolmkõlad, V7 pööretega, II7 põhikujus, >VII7 pööretega; lisaks duuris VII7 pööretega.
- Harjutuse laulmine.
- Rütmiharjutuse koputamine.
Gümnaasium
- Kuni seitsme võtmemärgiga helistikud, nende laulmine, ehitamine ja määramine (viiuli- ja bassivõtmes).
- Intervallid: suured, väikesed ja puhtad (määramine, ehitamine, laulmine)
- Akordid: põhikolmkõlad (I, IV, V) pööretega, kõrvalkolmkõlad (II, II6, III, VI), V7 antud helistikus, mažoor- ja minoorkolmkõla pööretega antud noodist ↑↓
I osa kirjalik: muusikalise kuulmise test
- Intervallide määramine ja ehitamine
- Akordide määramine elementaarstruktuuris ja ehitamine
- Funktsiooniharjutus
- Astmediktaat (numbritega)
- 2 erineva raskusega meloodiadiktaati
II osa suuline: akordide, intervallide ja helistike laulmine. Harjutuste laulmine.
Näidistest gümnaasiumisse astujale
Näidis: Noodist laulmine gümnaasiumisse astujale
Näidistesti vastused gümnaasiumisse astujale
Näidistesti helifailid gümnaasiumile
Kutsekeskharidus- ja kutseõpe
- Kuni seitsme võtmemärgiga helistikud, nende laulmine, ehitamine ja määramine (viiuli- ja bassivõtmes).
- Intervallid: suured, väikesed ja puhtad (määramine, ehitamine, laulmine)
- Akordid: põhikolmkõlad (I, IV, V) pööretega, kõrvalkolmkõlad (II, II6, III, VI), V7 antud helistikus, mažoor- ja minoorkolmkõla pööretega antud noodist ↑↓
I osa kirjalik: muusikalise kuulmise test
- Intervallide määramine ja ehitamine
- Akordide määramine elementaarstruktuuris ja ehitamine
- Funktsiooniharjutus
- Astmediktaat (numbritega)
- 2 erineva raskusega meloodiadiktaati
II osa suuline: akordide, intervallide ja helistike laulmine. Harjutuste laulmine.
Näidistest põhiõppesse astujale
Näidis: Noodist laulmine põhiõppesse astujale
Näidistesti vastused põhiõppesse astujale
Näidistesti helifailid põhiõppele
Eelõpe
- Helistikud 1–2 võtmemärki (loomulik mažoor, loomulik, harmooniline ja meloodiline minoor)
- Intervallid: suured, väikesed ja puhtad (määramine, ehitamine, laulmine)
- Akordid: põhikolmkõlad (I, IV, V) pööretega, mažoor- ja minoorkolmkõla antud noodist ↑↓
I kirjalik: muusikalise kuulmise ja muusikateooria test
- intervallide määramine (harmoonilised ja meloodilised intervallid)
- astmediktaat (numbritega)
- meloodiadiktaat
- intervallide ja akordide ehitamine
II suuline: akordide, intervallide ja helistike laulmine. Harjutuste laulmine.
Näidistest eelõppesse astujale
Näidis: noodist laulmine eelõppesse astujale
Näidistesti vastused eelõppesse astujale
Näidistesti helifailid eelõppele
Vastuvõtukatset hindab vastava eriala õpetajatest moodustatud hindamiskomisjon
- Katsel hinnatakse sisseastuja muusikalist kuulmist, tehnilist taset, rütmitunnet, muusikalist väljendusrikkust, lavalist olekut.
- Hinnatakse viiepallisüsteemis.
- Vastuvõtukomisjon teeb otsused hindamisel saadud tulemuste alusel.
- Põhikooli, gümnaasiumi ning kutseõppe eel- ja põhiõppe õpilaskandidaatidest moodustuvad eraldi paremusjärjestused.
- Igale erialale vastuvõetavate õpilaste arv selgub pärast kooli kõikide erialade vastuvõtukatseid (sõltub riiklikust koolitustellimusest ja kogu kooli vastuvõtukatsete tulemustest).
- Vastuvõtukatse komisjoni otsus on lõplik.
Lõpptulemusest moodustab 90% erialakatse ja 10% vestlus.
Klaver, klavessiin, orel
Hindamiskriteerium | Hindamiskriteeriumi koefitsient (%) | Hindamiskriteeriumi max punktid |
Nooditeksti täpsus | 25% | 1,25 |
Sisuline tõlgitsus, muusikaline väljenduslikkus | 25% | 1,25 |
Tehniline teostus, kõlakultuur | 20% | 1,00 |
Rütm ja meetrum | 20% | 1,00 |
Lavaline kohalolek, artistlikkus | 10% | 0,50 |
Lõpphinde max punktid | 5,0 |
Akordion
Hindamiskriteerium | Hindamiskriteeriumi koefitsient (%) | Hindamiskriteeriumi max punktid |
Tehniline teostus, nooditeksti täpsus, kõlakultuur | 34% | 1,70 |
Rütm ja meetrum | 33% | 1,65 |
Musikaalsus ja lavaline olek, väljendusrikkus | 33% | 1,65 |
Lõpphinde max punktid | 5,0 |