Otse sisu juurde Lülita kõrgkontrastsust Ligipääsetavus

Tänu Erasmusele oli võimalus külastada Stockholmi Balletiakadeemiat (Balettakademien Stockholm) 20-23.03 tutvuda kooliga ning vaadelda erinevaid tantsutunde. Ühtlasi õnnestus tundidevälisel ajal tutvuda ka Stockholmi kultuuripärandi ja vaatamisväärsustega – külastada kuningalossi ja Vasa muuseumi.

Stockholmi Balletiakadeemia hakkas mulle huvi pakkuma läbi tuttava Rootsi koreograafi, kellega olen teinud Rahvusooper Estonias koostööd ning kes on samas koolis ka jazztantsu õpetaja. 
Balletiakadeemia on küll nimeliselt seotud balletiga, kuid erinevalt meist Tallinna Muusika- ja Balletikoolis, ei koolita nad balletiartiste.

Stockholmi Balletiakadeemia eesmärk on koolitada tantsijaid üldisemas mõttes ning nende tunniplaani lahutamatu osa on ka ballett. Nimeliselt on nad Balletiakadeemia seetõttu, et 50ndatel oli nende kool esimene, kes hakkas pakkuma balletiõppe võimalust peale kuningliku balletikooli. 

Balletiakadeemia, sarnaselt meile, pakub tantsuosas kutseharidust (vastavalt Rootsi süsteemile) ja üldiselt kestab õpe kolm aastat. Õpilasi võetakse vastu alates 18. eluaastast ning tantsijaid tuleb väga erinevatest taustadest – siinkohal meenutab see Eesti puhul ehk TLÜ koreograafia suunda. Stockholmi Balletiakadeemias tunde vaadeldes oli näha nii balleti-, kaasaegse- kui ka tänavatantsu taustaga õpilasi. 

Õpetajad on mitmekülgsete taustadega – balletti annavad erinevad õpetajad, kuid paljud neist on seotud Rootsi Cullberg tantsuteatriga. Kuigi balletiõpetajad on mitmed ka ise õppinud Vaganova süsteemis, on sealse kooli õppetöös lähenemine balletile vabam, loomingulisem ning eelkõige on eesmärgiks õpetada läbi balletitehnika tundma oma anatoomiat ja arendada kehatööd. Kuna nende kooli eesmärk ei ole koolitada klassikalisi tantsijaid annab see neile õppetöös ka teatud vabadust, sest ei pea lähtuma väga konkreetsest programmist ja materjalist ning iga õpetaja saab lisada oma nägemust ja nüansse.
Tegeletakse palju tantsu mõtestamisega, mis on ka meil MuBa-s saanud eesmärgiks. Tahetakse hoida tantsu- ja liikumise rõõmu, mis mõningatel juhtudel tulenevalt klassikalise balleti reeglitest ja nõuetest kipub kahjuks kaduma. Kindlasti aitab sellele mõtestamisele kaasa ka fakt, et õpilased astuvad kooli täisealistena, mis tekitab õhustikus rohkem küpsust ja ülikooli tunnet ning seab ka õpetajate ning õpilaste lähenemise töösse veidi teistmoodi õhustiku.

Üllatav oli see, et kuigi õpilased on erineva taustaga omandatakse väga kiirelt keerulisi kombinatsioone ning ei ole probleeme järjekordade õppimisega. Õpilastel on ülesanne ka tunnist puududes järgmiseks korraks materjal omandada ning seetõttu suhtlevad õpilased palju omavahel. 
Näiteks balletitunnid on neil  väga “teatritundide” stiilis ja siinkohal paistis välja huvitav aspekt, et isegi kui tehnika ei olnud neil kõige täpsem, oli koordinatsioon väga tugev. Suur osa balletitundidest oli ehitatud kontrastide peale rakendades väljapoolsust ja sissepoolsust kordamööda ning seeläbi suurendada tunnet töös lihastega. Õpilased olid võimelised tegema üsna keerukaid pöördekombinatsioone ning tundus see tulenes sellest, et näiteks tugipuu juures sooritati mitmeid harjutusi, mis klassikalisest süsteemist vaadates olid “ebaloomulikulike” peaasenditega. Tundus, aga et see kõik aitas väga kiirelt õppida eristama erinevate kehaosade koostööd ja raskuse jaotamist. Pööreteharjutusi korrati mitmeid kordi, mis aitab kinnitada lihasmälu ning oli silmnähtavalt arusaada, et iga kordusega läks natuke paremaks.

Mõningad mõtted ja märksõnad, mis jäid meelde olid: “liikumise amplituud”, “impulsi tunnetus kehas – kas saab alguse liigestest, lihaste pingutusest ning kuidas see mõjutab liikumist” ja mõttetera tantsides “oled reisija ning juht samaaegselt”, mis vihjab sellele, et me kulgeme ja nö reisime muusikas, kuid samaaegst juhime enda keha ning kuhu ja kuidas liigume. Vaadates tunde oli näha väga kehateadlikku lähenemist ning teadvustamist, kuidas teatud hetkedel hoida end tagasi ning teistel anda maksimumi.

Seal oleku ajal õnnestus jälgida balleti-, kaasaegse-, modern- ja jazztantsu tunde. Kuigi nende koolisüsteem ja lähenemine erineb meie klassikalise balletisuunast sain õpirändest kaasa mitmeid värskendavaid mõtteid tantsu kohta laiemalt ning usun saan neid rakendada oma töös õpetajana ning kindlasti ka oma enda tantsijatöös!

 Mehis Saaber – balleti erialaõpetaja