Täna, 6. veebruari hommikul asusid Madeira saarele teele Alex Žerebjatev (trompeti eriala), Miina Roost (kontrabassi eriala), Estella Elisheva Pärn (viiuli eriala) ning trompeti õpetaja Indrek Vau. Õpilased osalevad Orquestra Clássica da Madeira sümfooniaorkestri töös ja annavad nendega koos kontserdi 23.02.2023. Õpetaja Indrek Vau on töövari Madeira Konservatooriumi trompetiklassis ja annab meistriklassi tunde.
Oleme uhked teie üle ja ootame teid tagasi värskete ideede ja teadmistega!

Meie trompetiõpetaja Indrek Vau nädalane õpiränne saab läbi. Mõned pildid sündmustest, mis mahtusid  sellesse nädalasse. Erasmuslasi tervitas pidulikul vastuvõtul koolidirektor, õpetaja Indrek Vau andis meistriklassi tunni Madeira konservatooriumi õpilastele. Sealsed trompeti õpetajad on Pedro Camacho ja Luís Calhana. 

Vabal ajal käisime väiksel retkel ümber saare ja nautisime päikeselist ilma. Samuti käisime karnevalil. See oli minu esimene karneval. Ja see oli kõvasti vingem kui filmis. Võrratud kostüümid. Inimesed tantsid ja laulsid. Südantsoojendav Atmosfäär. 

19.veebruar toimus lõppkontsert Madeira klassikalise orkestriga. Esitasime Wagneri, Straussi, Händeli ja teiste tuntud heliloojate palu. Eriti meeldis mulle mängida “Tico ticot”.

Samuti toimusid nende kahe nädala jooksul portugali keele tunnid, orkestri proovid ja eriala tunnid. Minu eriala õpetajaks oli Norberto Gomez(pildil vasakult esimene) ühtlasi ka Madeira klassikalise orkestri kontsertmeister. Töötasime temaga minu tehnika ja tooni kallal. Tunnis oli tore. Nalja sai ka tehtud:)Sain palju uut huvitavat teada.Temaga tunnid olid tingimata üks mu lemmik asju selle reisi juures. See reis on olnud igati innustav ja võrratu. Nägin uusi kohti, tutvusin uute inimestega, õppisin ja puhkasin. Aitäh selle imelise kogemuse eest!
Estella Elisheva Pärn – viiuli eriala

Madeira võttis kohe lennujaamas meid vastu mõnusa sooja tuule ja päikesepaistega! Ja sellises soojas hõngus kulges kogu meie reis: maitsev toit, säravad inimesed ja hinge paitavad muusikaelamused.

Madeiral on mida vaadata. Koos teiste Erasmuse õpilastega käisime mööda rannikut rändamas. Nägime kaljusid, koskesid, täielikus eraldatuses pesitsevaid külasid ja ookeani võimsust. Äge, kuidas nii väiksel saarel saab korraga olla nii erinev ilm ja ilme. Kui pealinnas Funchalis sadas, siis sõites teisele poole saart, tervitas meid perfektne Eesti suvepäev. Vaid tunniajase sõiduga sisenesime justkui täiesti uude maailma. Lisaks mägede võimsusele on Madeiral pakkuda ka palju rohelust, nii linna kaunistavate parkide ja palmipuude, kui ka mägedes paiknevate paradiisiaedade näol. Minu absoluutseks lemmikkohaks oli Monte Palace’i troopikaaed, mille ilu võttis lihtsalt hingetuks!

All Funchalis oli aga palju uudistamist erinevates muuseumites ja linnaruumis. Madeira ajaloomuuseumis sain kõndida paariga tunniga läbi Madeira kujunemise loo, alates Madeira tekkimisest vulkaanipurske tagajärjel ja lõpetades tänapäeva Madeira. Lisaks sain näha Madeira imelist kogu kohaliku sakraalkunsti ja Madalmaade kunstnike loominguga. Vanalinna kauni arhitektuuri vahel on peidus Rua de Santa Maria, mis on täis imelist tänavakunsti. Nii et kunsti nautimiseks ei pea isegi muuseumisse sisse astuma! Minu suureks üllatuseks ja rõõmuks leidsin sealt ka ukse, kuhu oli maalitud kontrabass oma truu mängijaga.

Ei saa mainimata jätta ka Madeira sööke ja jooke, millest lihtsalt ei saa küllalt! Turgudel lokkavad puuviljaletid, imemagus Madeira vein ja värskendav poncha ei jäta kedagi külmaks. Armastus käib ikka kõhu kaudu ja madeiralased juba teavad, kuidas armastust jagada.

Kuigi ilus ilm ja lõputud paigad, mida sooviks avastada, kutsusid õue, siis jõudsime ikka pillimängule ka aega pühendada. Ajaloolise koolimaja koridorides kõlas pidev muusika, mis segunes parasjagu käiva ehituse häältega. Veidi päevi näinud, kuid hubased klassid meenutasid meie armsat Otsakooli! Minu erialatunnid toimusid suuresti tõlkeaparaadi abiga, kehakeeles ja proovides mõista portugali ja itaalia keelt, mida ma kumbagi absoluutselt ei oska. Küll aga oli õpetaja väga siiras ja armas ning vaatamata keelebarjäärile saime üksteisega vabalt suheldud ning õppisin palju uut sealsest kontrabassikoolist, mis erineb mõneti meile harjumuspärasest. Kuid lõpuks tõdesime, et kontrabassimaailma ilud ja valud on ikka igal pool ühised! Teine meeldejääv hetk oli portugalikeele tund. Mulle väga meeldis, kui entusiastlikud olid kõik Erasmuse õpilased, et õppida portugali keele ja kultuuri kohta. Orkestris igatahes saime hakkama, kui taktinumbreid kohalikus keeles öeldi. Samuti oskame tervitada, tänada ja kohvi tellida, mis on siiski kõige olulisem.

Orkestris oli võimalus näha Madeira professionaalsete muusikute igapäevaelu veidi lähemalt. Kõik muusikud nautisid väga oma tööd, rõõm oli tulla proovi, kus vaatasid vastu naeratavad näod. Meie kontrabassirühm oli päris suur, tervelt kuus mängijat, kellest kolm (kaasa arvatud mina) olid õpilased. Vanemad kolleegid suhtusid meisse väga lugupidavalt ning aitasid alati nõu ja jõuga. Minu arust oli meil väga ühtne ja äge punt! Karnevalikontsert, kus me esinesime, võttis lihtsalt sõnatuks! See meeletu energia, mis nii lavalt kui ka publikust tuli, oli tõeliselt vinge! Kõik muusikud olid oma kostüümidega meeletult vaeva näinud. Lisades võimsale muusikale mõnusa show elemendi, tuli kokku mega õhtu! 

Minu reisile pani punkti uute sõprade leidmine kohalike õpilaste seast. Madeira inimesed on nii avatud ning võtavad kõiki avasüli vastu. Minu südame tegi väga soojaks see, kui läksime peale kontserti tähistama ning kuigi ma olin ainus välismaalane, rääkisid kõik (ka need, kes inglise keelt sisuliselt üldse ei osanud) terve õhtu inglise keeles, et ma ei tunneks end väljajäetuna. Järgmisel päeval käisime koos ookeani ääres ja mulle tutvustati kohalikku rannakultuuri. Nende rand ei ole midagi sellist, nagu meie ette kujutame. Ei mingit valget liiva, ainult lõputud kivimäed, mis veel jalge all liiguvad. Ujumine on seal päris ekstreemne. Kohalikud õpetasid, kuidas kivide peal püsti jääda ja kuidas vältida seda, et suured lained sind maha niidavad. Lõpuks nautisime üheskoos ookeanisse loojuvat päikest. Milline imeline lõpp minu seiklustele seal paradiisisaarel! 
Miina Roost – kontrabassi õpilane

Hetked reisist: