ERVIN SOKK

“Tol hetkel olin Otsa-kooli III kursusel ning meie stuudiobändi formaadiks oli, et tuli kirjutada omaloominguline lugu ning see salvestada. Bändiõpetaja Jürmo Eespere innustas kaunis agressiivselt, et kõik bändiliikmed oma loo või loo idee tundi tooksid. Nii valmiski minu paarist bassimeloodia ideest (koos bändi toega!) lugu “Rahulik ja rahutu”. Just sel hetkel oli käimas ka kandideerimine Naissoo-konkursile ja nii mõtlesingi, et kaotada pole ju midagi ja “saadaks kah oma lookese sinna”. Küll oli aga suur üllatus, kui see finaali väljavalituks osutus. 

Eks natuke ikka elas, seda lugu sai esitatud pärast Naissood veel ka minu lõpueksamil, stuudiobändi kontsert-arvestusel ja ka meie lennu lõpuaktusel Estonias. Ei ole kindel, kas selle kohta saab just “tore seik” öelda, kuid mu isiklikus elus oli tol perioodil käimas paras kaos. Kui seda lugu Naissoo-finaalis mängisime, siis mäletan, kuidas proovisin esitusse panna kõik tugevad emotsioonid, mis mind tol hetkel pidevalt saatmas olid. Mu eesmärgiks polnud kordagi saavutada mingi auhinnaline koht või preemia, ma tahtsin lihtsalt olla võimeline seda lugu live´is mängima ja “jutustada oma lugu” läbi muusika.