2024. AASTA LAUREAADID – Võistlustöö “Ajatu hetk”
Johanna Kristina: “Minu jaoks on väga oluline enda muusikat maailmaga jagada ning Naissoo-konkurss on omaloomingu esitamiseks üks parimaid kohti – võimalus laval esineda ja enda kirjutatud muusikat tutvustada. Sealt saadud tunnustus andis julgustuse ja tõuke see laul päriselt välja anda ning loomulikult kindlustunde ka mu tulevasteks projektideks.
“Ajatu hetk” on ajas palju muutunud ja selle lõplik versioon elab edasi eelkõige mu südames, aga ka mu bändi live-esinemistel ning nüüd juba ka avalikkuse ees erinevatel muusikaplatvormidel. Ajatu hetk oli pikalt lihtsalt tunne, millele ma laulu kirjutamise ajal tähendust otsisin. Vastus jõudis minuni kaks päeva enne Naissoo-konkurssi, kui mu kallis vanaema taevastele radadele lahkus. Sellega andis just tema ajatule hetkele tähenduse, millesarnast ma ealeski oodata ei osanud, kuid mis saadab mind nüüd igavesti. Muusika on valu kõige ilusam vorm ja ma olen ääretult tänulik, et see laul on aidanud mul edasi liikuda ning et ma saan seda kõikide kuulajatega jagada. “Ajatu hetk” lohutab ja rõõmustab samaaegselt.”

“Meeldejäävaim tagasiside polnudki sõnades, vaid emotsioonides, mida inimesed mulle emmates edasi andsid. Ma mõistsin, et olin neid oma muusikaga puudutanud ja see on üks ilusamaid, kuid samas lihtsamaid asju, millest üks muusik unistada julgeb.”
Martin Petermann: “Sellist konkreetset osavõtmise plaani mul algselt kindlasti ei olnud, kuid seoses MUBA muusikaproduktsiooni kursusega oli tarvis meil kõigil esitada üks lugu konkursile. Ühes töögrupis voolas meil koostöö Johanna Kristina ja Joosepiga niivõrd hästi, et me otsustasime selle kolme peale nii grupi suuruse kui ka taktimõõdu mõttes kirjutatud looga võistlusest osa võtta. Tundub, et see otsus tasus ennast kuhjaga ära.
Otsekohe pärast konkurssi meie lugu just liiga palju elama ei hakanud. Kuigi lugu meile meeldis, siis mõistagi on ka igaühel omad tegemised ja toimetused, mis kohe kindlasti hõivasid terve suve. Kuid kuna auhinnaks sai meile väike stipendium ka määratud, siis oli see otsekui iseenesest mõistetav, et selle võiks ju loo lõpuni viimistlemiseks ära kasutada. Niisiis ilmus see lugu 2024. aasta novembris, et jõuluperioodi midagi mõnusat juurde lisada. Johanna ja Joosepiga koostöö oli juba niigi tore seik, mida võiks millalgi kindlasti korrata.

“Tuleb välja, et kuuldavasti see lugu on väga mõnusa-maheda harmoonia ja eepilise kulminatsiooniga teos ning siit-sealt on vihjeid ka jõulumeeleolule. Siiski ma loodan, et see lugu ei jää kinni ühte aastaaega ning suudab ilmuda välja ka soojemal perioodil. Kuigi see ei ole sugugi elektroonilise muusika produktsioon, siis loodetavasti säärane “vanamoelisem” kõla mõjub kuulajale värskendavalt.”
