RAUL OJAMAA

2014. AASTA LAUREAAT – Võistlustöö “Tagurpidi vaal” (kaasautor Marten Kuningas)

“Uno Naissoo nimeline konkurss oli Otsa-kooli ajal väga prestiižne lauluvõistlus ja tundus ainuõige proovida seal osaleda looga, mis ka enda jaoks eriline, tugev ja omanäoline.

“Vaal” on elanud oma elu ja kuigi selle loo kirjutamisest on juba päris palju aega möödas, enda jaoks jääb see isegi eelmisesse või üle-eelmisesse eluetappi, siis regulaarselt tuleb ikka vestlustes välja, kuidas see lugu läks nende jaoks sügavalt korda või lausa, et see ongi nende lemmiklugu läbi aegade. Need hetked aitavad ka meeles hoida, et miks me seda musavärki ikkagi teeme – et luua ja tunda ühendust.

Üks lõbus fakt loo kohta on, et ma ei ole kindel, kas see lugu oleks sündinud ilma toonase bändikaaslase ja senini lähedase sõbra Siim Avangota, kellega elasime koos Hõbeda tänava korteris. Nimelt olin just ostnud endale õppelaenu eest esimese helikaardi ja veetsin õhtuid katsetades ja jämmides kitarriga Ableton Live’is. Ühel sellisel hilisõhtul, kui nuudeldasin ilma suurema mõtteta, tuli Siim ukse peale teatama, et ta läheb magama ja soovis head ööd. Enne ukse sulgemist viskas mokaotsast ka: “Kuule, see on päris lahe käik ju!”. Siis panin ise ka tähele, et jah, tõesti äge ja ülejäänud öö kuni varahommikuni otsisin sellele akordikäigule meloodiat. See oli üks nendest meloodiatest, mida tuli otsida, aga kuna tunne oli tugev, siis oli see vaid aja küsimus, et õiged noodid leida.

Meelde on jäänud, kui on öeldud, et see on nende jaoks ilusaim Eesti lugu läbi aegade. See on tohutult suur asi, mida öelda ja ma ise sellele tiitlile ei pretendeeri, aga kui kellelegi su muusika nii korda läheb, eks see ikka tõstab natuke kõrvust!

Äge seik on ka see, et eelmisel suvel sain teada, et ühe mu sõbranna ema paneb iga kord, kui ta autoga sõitma hakkab, “Tagurpidi vaala” peale. Milline püsivus!”