Otse sisu juurde Lülita kõrgkontrastsust Ligipääsetavus

Puhk- ja löökpillide osakonnas saab õppida järgnevaid puhkpille: flööt, oboe, klarnet, fagott, saksofon, metsasarv, trompet, tromboon, eufoonium, tuuba, plokkflööt, barokkflööt ja klassikalisi löökpille (marimba, ksülofon, timpanid, trummikomplekt jne)

Lisaks erialale saavad noored mängijad algteadmisi pillimängu metoodikast, puhkpillimuusika ajaloost ja puhkpillide hooldusest. Mänguoskusi arendatakse erialatundides, ansamblitundides, sümfoonia- ja puhkpilliorkestris ja bigbändis. 

Õpilasel on võimalus ka osaleda erinevates rahvusvahelistes projektides: käia Erasmus+ programmide raames välismaal end täiendamas. Õpilane saab laiapõhjalise muusikalise hariduse õpingute jätkamiseks Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias või muusikaõppeasutustes välismaal. Samuti on võimalus siirduda otse tööturule.

Flöödiõpetajad

Tarmo Johannes
Peeter Malkov
Mihkel Peäske
Raivo Peäske
Mari-Liis Vind

Oboeõpetajad

Aleksander Hännikäinen
Reet Käärik

Klarnetiõpetajad

Kerit Ilves
Vello Sakkos
Vahur Vurm

Fagotiõpetajad

Peeter Sarapuu
Rene Sepalaan
Tarmo Velmet

Saksofoniõpetajad

Olavi Kasemaa
Lauri Sepp
Hanna Taube

Metsasarveõpetajad

Kalle Koppel

Trompetiõpetajad

Neeme Ots
Indrek Vau

Trombooniõpetajad

Andres Kontus
Toomas Vana

Tuubaõpetajad

Cornelius Jacobeit

Plokkflöödiõpetajad

Reet Sukk
Taavi-Mats Utt

Barokkflöödiõpetajad

Reet Sukk

Löökpilliõpetajad

Tiit Joamets
Kristjan Mäeots
Heigo Rosin
Lauri Metsvahi
Rein Roos

Kontsertmeistrid

Tiiu Maasing
Dede Noodla
Meeli Ots
Jana Peäske
Reet Ruubel
Riina Tamm
Kristjan Veermäe
Helen Põldmäe
Katrin Peitre

  • Esitada kandideerimisavaldus ning vajalikud dokumendid.
  • Sooritada vastuvõtukatse erialas.
  • Sooritada vastuvõtukatse solfedžos.
  • Juhul, kui sisseastuja ei ole eelnevat haridust omandanud eesti õppekeelega koolis, sooritada täiendavalt eesti keele test.
  • Osaleda vastuvõtuvestlusel, mille käigus selgitatakse välja eriala õppimise eesmärgid, huvi klassikalise muusika valdkonna vastu, väärtushinnangute sobivus ning valmisolek õppimiseks MUBAs. Vestluse aluseks on eeltäidetud ankeet, mis lisatakse kandideerimisavaldusele.

1. klassi vastuvõtukatsetele registreerimine

Põhikooli, gümnaasiumi ja kutseõppe katsetele registreerimine algab 17.05.2025.

1. klassi katsete sisu

Musikaalsuskatse komponendid
  • Kodus ettevalmistatud lastelaulu esitamine a cappella (max 5p);
  • Õpetaja plaksutatud rütmi matkimine (max 5p);
  • Ühe, kahe ja kolme heli eristamine kuulamise põhjal: õpetaja mängib klaveril ette, õpilane on seljaga (max 4p);
  • Ühe, kahe, kolme heli järelelaulmine: õpetaja mängib klaveril ette (max 6p);
  • Muusikaline mälu: õpetaja lauldud muusikalise fraasi matkimine (max 4p);
  • Muusikalise fraasi lõpetamine: õpetaja alustab fraasiga, jätab pooleli ning õpilane lõpetab fraasi (max 4p);
  • Muusikaline tähelepanu: laps kuulab kaks korda sama muusikalist motiivi, 3. korral otsustab õpetaja mängu põhjal, kas oli sama või erinev (max 3p).

Lisaks on võimalik saada erialainstrumendil esitatud pala(de) eest lisapunkte (max 2p).

Kooliküpsuskatsed

Kooliküpsuskatse sisaldab praktilisi töid, vestlust ning mängulisi tegevusi. Kooliküpsuskatse on koostatud koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava alusel ning arvestatud on Tallinna Muusika- ja Balletikooli põhikooli õppekava. Katse viiakse läbi gruppides (6–8 liiget).
Kooliküpsuskatse koosneb järgmistest osadest:

  • Vestlus ja mängulised tegevused – vestlusel käsitletavad teemad on pere, lasteaed, huvid, aastaring, Eesti jne; vaadeldakse lapse sotsiaalseid ning emotsionaalseid oskusi, koostöövalmidust ja keskendumisvõimet, loovust (max 2p).
  • Kirjutamine – joonistähtedega 1–2-silbiliste sõnade kirjutamine (max 2p);
  • Häälikuanalüüs – sõnade häälimine, häälikute eristamine, hääliku asukoht sõnas, hääldusvigade tajumine (max 2p);
  • Tähelepanu, mõtlemine ja grammatilised suhted – piltide või esemete vaatlus, seoste leidmine, mõistete rakendamine (max 2,5p);
  • Lugemine – tähtede tundmine, 1–2-silbiliste sõnade kokkuveerimine, lugemine joonis- või kirjatähtedega, loetust arusaamine (max 2,5p);
  • Arvutamine – liitmine ja lahutamine 12 piires (max 2p);
  • Mälu – sõnade või esemete meeldejätmine (max 2p)
Tutvumisvestlus

Tutvumisvestlusel koos lapsevanematega saadakse ülevaade vanemate ootustest koolile ning lapse sobivusest Tallinna Muusika- ja Balletikoolis õppimiseks. Hinnatakse valmisolekut süvendatud muusikaõpinguteks ja väärtushinnangute sobivust.

Põhikooli, gümnaasiumi ja kutseõppe nõuded

2025. aastal 4. klassi vastuvõttu ei toimu!

Puhkpillid

Kava esitatakse peast, etüüdid võib mängida noodist.

2.–5 klass
Kaks etüüdi ja kaks erineva karakteriga pala, mis kõige paremini iseloomustavad sisseastuja tehnilisi ja muusikalisi võimeid
Kaks heliredelit (vabalt valitud helistikud)

6.–9. klass:
Kaks etüüdi ja kaks erineva karakteriga pala, mis kõige paremini iseloomustavad sisseastuja tehnilisi ja muusikalisi võimeid
Neli heliredelit (vabalt valitud helistikud)

Gümnaasium ja kutseõppe põhiõpe
Suurvorm või selle osa/osad
Karakterpala
Kaks etüüdi
Kolm paari heliredeleid (vabalt valitud helistikud)

Eelõpe
Kaks erineva karakteriga pala

Soovitav on varakult enne sisseastumiseksameid võtta kontakti selle eriala õpetajaga, et selgitada välja õpilase muusikalisi ja füüsilisi eeldusi antud erialal.

Löökpillid

Kava esitatakse peast, etüüdid võib mängida noodist.

2.-4 klass ja eelõpe
Esitada sisseastujale jõukohane pala ksülofonil, marimbal, kellamängul või vibrafonil, saatega või ilma. Eelneva kogemuse puudumisel pala klaveril.
Esitada etüüd väikesel trummil (soovituslikult M. Petersi, C.L. Wilcoxoni või M. Houllifi kogumikest)

5.-9. klass
Kaks erineva karakteriga pala ksülofonil, marimbal, kellamängul või vibrafonil – vähemalt üks neist klaveri või mõne muu instrumendi saatega
Kaks etüüdi väikesel trummil (soovituslikult M. Petersi, C.L.Wilcoxoni või M. Houllifi kogumikest)
Esitada ksülofonil või marimbal kaks heliredelit (mažoor ja harmooniline minoor) kahe oktavi ulatuses (soovituslikult üksiklöökide ja vahelduvate kätega).

Gümnaasium ja kutseõppe põhiõpe
Kaks erineva karakteriga pala või suurvormi osa/osad ksülofonil, marimbal, kellamängul või vibrafonil – vähemalt üks neist klaveri või mõne muu instrumendi saatega. Üks paladest võib olla ka multi perkussioonil ja/või soolo.
Kolm etüüdi väikesel trummil (soovituslikult M. Petersi, C.L.Wilcoxoni või M. Houllifi kogumikest.
Esitada ksülofonil või marimbal kaks heliredelit (vabalt valitud helistikud) kahe oktaavi ulatuses üksiklöökide ja vahelduvate kätega ning legatos (tremolo).

Soovitav on varakult enne sisseastumiseksameid võtta kontakti löökpilli õpetajaga, et selgitada välja sisseastuja muusikalised ja füüsilised eeldused õppimiseks löökpilli erialal.

Plokkflööt

2.-4. klass:
Esitada peast kaks erineva iseloomuga pala enda valikul

5.-9. klass (k.a. eelõpe)
Kava tuleb esitada peast vähemalt 50% ulatuses.
Vähemalt kaks erineva iseloomuga pala, millest üks on mängitud c-pillil ja üks f-pillil. Üks teos peab olema 18. sajandi või varasema perioodi plokkflöödi originaalrepertuaarist.

10. klass ja kutseõppe põhiõpe
Kava tuleb esitada peast vähemalt 50% ulatuses.
Vähemalt kaks erineva iseloomuga teost (erinevatelt heliloojatelt) kogupikkusega vähemalt 8 minutit, millest üks on mängitud c-pillil ja üks f-pillil. Üks teos peab olema 18. sajandi või varasema perioodi plokkflöödi originaalrepertuaarist.

Barokkflööt

Kutseõpe (k.a. eelõpe):
Vähemalt kaks erineva iseloomuga teost (erinevatelt heliloojatelt) kogupikkusega vähemalt 8 minutit.
Barokkflööti õppida soovival õpilaskandidaadil, kellel ei ole varasemat barokkflöödi mängimise kogemust, tuleb esitada seni õpitud instrumendil kaks erineva karakteriga pala, millest vähemalt üks peaks olema 18. sajandi heliloojalt.

2. klass
  • Musikaalsuskatse
    • vabalt valitud laulu laulmine
    • üksikute nootide, intervallide (terts, kvart, kvint) ja kolmkõlade (M, M6, M64, m, m6, m64) laulmine kuulmise järgi, mängitakse klaveril, õpilane laulab järgi
    • muusikalise mälu harjutused: õpetaja laulab ette lühikese meloodia, õpilane kordab sama meloodiat
    • fraasi lõpetamine: õpetaja laulab ette fraasi esimese poole, õpilane teeb sellele ise lõpu, lõpetab toonikasse
    • rütmi plaksutamine: õpetaja plaksutab ette lihtsama rütmi, õpilane kordab sama rütmi
  • Nootide tundmine viiulivõtmes esimeses oktavis ja bassivõtmes väikeses oktavis. Diees ja bemoll.
  • Ühe võtmemärgiga helistikud ning loomulik moll. Toonika kolmkõla duuris ja mollis. 
  • Rütmiharjutuse plaksutamine (2/4, 3/4 või 4/4 taktimõõdus).
  • Vaata kasutatavaid rütme ja pause siit:  https://lh5.googleusercontent.com/_KCd5HlPFKk2LiOtM2YzBzAyimeQ5adOCOqf33FPjG-g7i1RKrPk7qrhJZ4R5xTx62HB_tEFemFgE3X30JyaxW_z-TtkpzcFS-rDcr5KtHb8qTnmeKH3rKAJYPmAkxUvO33Lkan0_kdpEJxx7qC4s6Pnk38IL6s0-ylZPO5BcQVilIn53a0Du6L29wzA-b69-BV9vxA

2. klassi näidistest

3. klass
  • Musikaalsuskatse
    • vabalt valitud laulu laulmine
    • üksikute nootide, intervallide (terts, kvart, kvint) ja kolmkõlade (M, M6, M64, m, m6, m64) laulmine kuulmise järgi, mängitakse klaveril, õpilane laulab järgi
    • muusikalise mälu harjutused: õpetaja laulab ette lühikese meloodia, õpilane kordab sama meloodiat
    • fraasi lõpetamine: õpetaja laulab ette fraasi esimese poole, õpilane teeb sellele ise lõpu, lõpetab toonikasse
    • rütmi plaksutamine: õpetaja plaksutab ette lihtsama rütmi, õpilane kordab sama rütmi
  • Kuni kahe võtmemärgiga helistikud, nende ehitamine ja laulmine (loomulik duur, loomulik ja harmooniline moll – heliread ja põhikolmkõlad).
  • Intervallide astmelise suuruse määramine.
  • Lihtsama harjutuse laulmine (c-d-e, do-re-mi või JO-LE-MI).
  • Rütmiharjutuse koputamine (2/4, 3/4 või 4/4 taktimõõdus).
  • Vaata kasutatavaid rütme ja pause siit:

3. klassi näidistest

4. klass 2025.a vastuvõttu ei toimu
  • Musikaalsuskatse
    • vabalt valitud laulu laulmine
    • üksikute nootide, intervallide (terts, kvart, kvint) ja kolmkõlade (M, M6, M64, m, m6, m64) laulmine kuulmise järgi, mängitakse klaveril, õpilane laulab järgi
    • muusikalise mälu harjutused: õpetaja laulab ette lühikese meloodia, õpilane kordab sama meloodiat
    • fraasi lõpetamine: õpetaja laulab ette fraasi esimese poole, õpilane teeb sellele ise lõpu, lõpetab toonikasse
    • rütmi plaksutamine: õpetaja plaksutab ette lihtsama rütmi, õpilane kordab sama rütmi
  • Kuni kolme võtmemärgiga helistikud, nende ehitamine ja laulmine (loomulik duur, loomulik ja harmooniline moll ─ heliread ja põhikolmkõlad).
  • Toonika kolmkõla pööramine.
  • Lihtsama harjutuse laulmine (c-d-e, do-re-mi või JO-LE-MI).
  • Rütmiharjutuse koputamine (2/4, 3/4 või 4/4 taktimõõdus).
  • Lihtintervallid priimist kvindini – intervallide määramine kuulmise põhjal ja helistikus.
  • Vaata kasutatavaid rütme ja pause siit: https://lh4.googleusercontent.com/MmaSk4TIRm3NCeq_qrI5NQ0npVgWWlIlHEtk9O2krlf6lRtX1SaDMG6h3BEW2PXiH0xJFAI0oHRMY93rWg-XhxAgLqP1cQ7ucJ6mk3K2clUVomhbsBHMADnd2KU9Z5vYoqKx3U-vl4icKmo9PZvlOyi9letgrSbjsbQXsPUuY60RBaGZ9eDmCXFefJ_NPAtX_4lxQbE

4. klassi näidistest

5. klass

Vastuvõtukatse 5. klassi astujaile koosneb kirjalikust ja suulisest osast.
Katse sooritamise käigus selgub, kas õpilane on valmis alustama õpinguid teiste õpilastega võrdsel tasemel. Sisseastumisel on määrav õpilase erialane tase ning suutlikkus vajadusel järele õppida teadmisi ja oskusi, mida ta ei ole veel omandanud.

  • Kuni nelja võtmemärgiga helistikud, nende laulmine, ehitamine ja määramine (loomulik duur, loomulik, harmooniline ja meloodiline moll).
  • Lihtintervallide määramine kuulmise põhjal (helistikuväliselt).
  • Lihtintervallide laulmine, ehitamineja määramine helistikus.
  • Põhikolmkõlad duuris ja mollis, I kolmkõla pöörded duuris ja mollis – laulmine, ehitamine ning määramine helistikus.
  • Harjutuse laulmine.
  • Rütmiharjutuse koputamine.
  • Meloodiline diktaat pikkusega 4 takti, 2/4 taktimõõdus ja kuni kahe märgiga helistikus.

5. klassi näidistest
5. klassi näidisdiktaat

6. klass

Vastuvõtukatse 6. klassi astujaile koosneb kirjalikust ja suulisest osast.
Katse sooritamise käigus selgub, kas õpilane on valmis alustama õpinguid teiste õpilastega võrdsel tasemel. Sisseastumisel on määrav õpilase erialane tase ning suutlikkus vajadusel järele õppida teadmisi ja oskusi, mida ta ei ole veel omandanud.

  • Kuni viie võtmemärgiga helistikud, nende laulmine, ehitamine ja määramine (loomulik duur; loomulik, harmooniline ja meloodiline moll).
  • Lihtintervallide määramine kuulmise põhjal (helistikuväliselt).
  • Lihtintervallide ehitamineja määramine helistikus ning etteantud noodist.
  • Duur- ja mollkolmkõlade ning nende pöörete (M, M6, M64, m, m6, m64)määramine kuulmise põhjal (helistikuväliselt).
  • Põhikolmkõlad pööretega duuris ja mollis – laulmine, ehitamine ja määraminehelistikus.
  • V7 põhikujus duuris ja mollis – laulmine, ehitamine ja määraminehelistikus.
  • Diktaat.
  • Harjutuse laulmine.
  • Rütmiharjutuse koputamine.

6. klassi näidistest

7. klass

Vastuvõtukatse 7. klassi astujaile koosneb kirjalikust ja suulisest osast.
Katse sooritamise käigus selgub, kas õpilane on valmis alustama õpinguid teiste õpilastega võrdsel tasemel. Sisseastumisel on määrav õpilase erialane tase ning suutlikkus vajadusel järele õppida teadmisi ja oskusi, mida ta ei ole veel omandanud.

  • Kuni kuue võtmemärgiga helistikud, nende laulmine, ehitamine ja määramine (loomulik duur; loomulik, harmooniline ja meloodiline moll)
  • Lihtintervallide määramine kuulmise põhjal (helistikuväliselt).
  • Lihtintervallide laulmine, ehitamineja määramine helistikus ning etteantud noodist.
  • Duur- ja mollkolmkõlade ning nende pöörete (M, M6, M64, m, m6, m64)määramine kuulmise põhjal (helistikuväliselt).
  • Põhikolmkõlad pööretega ja kõrvalastmete kolmkõlad – laulmine, ehitamine ja määramine helistikus.
  • V7 pöörete ja lahendustega duuris ja mollis – laulmine, ehitamine ja määraminehelistikus.
  • Diktaat.
  • Akordijärgnevus: määratavateks akordideks duuris/mollis on põhikolmkõlad pööretega ning kõrvalastmete kolmkõlad ja V7 põhikujus.
  • Harjutuse laulmine.
  • Rütmiharjutuse koputamine.

7. klassi näidistest

8. klass

Vastuvõtukatse 8. klassi astujaile koosneb kirjalikust ja suulisest osast.
Katse sooritamise käigus selgub, kas õpilane on valmis alustama õpinguid teiste õpilastega võrdsel tasemel. Sisseastumisel on määrav õpilase erialane tase ning suutlikkus vajadusel järele õppida teadmisi ja oskusi, mida ta ei ole veel omandanud.

  • Kuni seitsme võtmemärgiga helistikud, nende laulmine, ehitamine ja määramine (loomulikja harmooniline duur; loomulik, harmooniline ja meloodiline moll).
  • Lihtintervallide määramine kuulmise põhjal (helistikuväliselt).
  • Lihtintervallide laulmine, ehitamineja määramine etteantud noodist ninghelistikus.
  • Duur- ja mollkolmkõlade ning nende pöörete (M, M6, M64, m, m6, m64)määramine kuulmise põhjal (helistikuväliselt).
  • Põhikolmkõlad pööretega ja kõrvalastmete kolmkõlad – ehitamine, laulmine ja määraminehelistikus.
  •  V7 pööretega duuris ja mollis – ehitamine, laulmine ja määraminehelistikus.
  • VII7 põhikujus duuris, >VII7 põhikujus duuris ja mollis koos lahendusega toonikasse – ehitamine, laulmine ja määraminehelistikus.
  • II7 põhikujus duuris koos lahendusega V-sse ja läbi V43  I-sse –ehitamine, laulmine jamääramine helistikus.
  • Diktaat.
  • Akordijärgnevus: määratavateks akordideks duuris/mollis on põhikolmkõlad pööretega, kõrvalastmete kolmkõlad, V7 pööretega, >VII7  põhikujus mollis; VII7  ja II7 põhikujus duuris.
  • Harjutuse laulmine.
  • Rütmiharjutuse koputamine.

8. klassi näidistest

9. klass

Vastuvõtukatse 9. klassi astujaile koosneb kirjalikust ja suulisest osast.
Katse sooritamise käigus selgub, kas õpilane on valmis alustama õpinguid teiste õpilastega võrdsel tasemel. Sisseastumisel on määrav õpilase erialane tase ning suutlikkus vajadusel järele õppida teadmisi ja oskusi, mida ta ei ole veel omandanud.

  • Kuni seitsme võtmemärgiga helistikud, nende laulmine, ehitamine ja määramine (loomulik ja harmooniline duur; loomulik, harmooniline ja meloodiline moll ─ viiuli- ja bassivõtmes).
  • Kromaatilise duuri ja molli õigekiri.
  • Lihtintervallide määramine kuulmise põhjal (helistikuväliselt).
  •  Lihtintervallide laulmine, ehitamineja määramineetteantud noodist.
  •  Duur- ja mollkolmkõlade ning nende pöörete (M, M6, M64, m, m6, m64)määramine kuulmise põhjal ning ehitamine etteantud noodist (helistikuväliselt).
  • Põhikolmkõlad pööretega ja kõrvalastmete kolmkõlad – laulmine, ehitamine ja määramine helistikus või etteantud noodist.
  • V7 pööretega duuris ja mollis – laulmine, ehitamine ja määramine helistikus.
  • VII7 ja >VII7 pööretega duuris ja >VII7 pööretega mollis, lahendustega I ja läbi V7 vastava pöörde I – laulmine, ehitamine ja määramine helistikus.
  • II7 põhikujus duuris ja mollis, lahendustega V-sse ja läbi V43  I-sse – laulmine, ehitamine ja määramine helistikus.
  • Diktaat.
  • Erinevate septakordide (väike mažoorne septakord, vähendatud septakord, poolvähendatud septakord, väike minoorne septakord, suur mažoorne septakord) määramine kuulmise põhjal (helistikuväliselt).
  • Akordijärgnevus: määratavateks akordideks duuris/mollis on põhikolmkõlad pööretega, kõrvalastmete kolmkõlad, V7 pööretega, II7 põhikujus, >VII7 pööretega; lisaks duuris VII7 pööretega.
  • Harjutuse laulmine.
  • Rütmiharjutuse koputamine.

9. klassi näidistest

Gümnaasium
  • Kuni seitsme võtmemärgiga helistikud, nende laulmine, ehitamine ja määramine (viiuli- ja bassivõtmes).
  • Intervallid: suured, väikesed ja puhtad (määramine, ehitamine, laulmine)
  • Akordid: põhikolmkõlad (I, IV, V) pööretega, kõrvalkolmkõlad (II, II6, III, VI), V7 antud helistikus, mažoor- ja minoorkolmkõla pööretega antud noodist ↑↓

I osa kirjalik: muusikalise kuulmise test

  • Intervallide määramine ja ehitamine
  • Akordide määramine elementaarstruktuuris ja ehitamine
  • Funktsiooniharjutus
  • Astmediktaat (numbritega)
  • 2 erineva raskusega meloodiadiktaati

II osa suuline: akordide, intervallide ja helistike laulmine. Harjutuste laulmine.

Näidistest gümnaasiumisse astujale
Näidis: Noodist laulmine gümnaasiumisse astujale
Näidistesti vastused gümnaasiumisse astujale
Näidistesti helifailid gümnaasiumile

Kutsekeskharidus- ja kutseõpe
  • Kuni seitsme võtmemärgiga helistikud, nende laulmine, ehitamine ja määramine (viiuli- ja bassivõtmes).
  • Intervallid: suured, väikesed ja puhtad (määramine, ehitamine, laulmine)
  • Akordid: põhikolmkõlad (I, IV, V) pööretega, kõrvalkolmkõlad (II, II6, III, VI), V7 antud helistikus, mažoor- ja minoorkolmkõla pööretega antud noodist ↑↓

I osa kirjalik: muusikalise kuulmise test

  • Intervallide määramine ja ehitamine
  • Akordide määramine elementaarstruktuuris ja ehitamine
  • Funktsiooniharjutus
  • Astmediktaat (numbritega)
  • 2 erineva raskusega meloodiadiktaati

II osa suuline: akordide, intervallide ja helistike laulmine. Harjutuste laulmine.

Näidistest põhiõppesse astujale
Näidis: Noodist laulmine põhiõppesse astujale
Näidistesti vastused põhiõppesse astujale
Näidistesti helifailid põhiõppele

Eelõpe
  •  Helistikud 1–2 võtmemärki (loomulik mažoor, loomulik, harmooniline ja meloodiline minoor)
  •  Intervallid: suured, väikesed ja puhtad (määramine, ehitamine, laulmine)
  •  Akordid: põhikolmkõlad (I, IV, V) pööretega, mažoor- ja minoorkolmkõla antud noodist ↑↓

I kirjalik: muusikalise kuulmise ja muusikateooria test

  • intervallide määramine (harmoonilised ja meloodilised intervallid)
  • astmediktaat (numbritega)
  • meloodiadiktaat
  • intervallide ja akordide ehitamine

II suuline: akordide, intervallide ja helistike laulmine. Harjutuste laulmine.

Näidistest eelõppesse astujale
Näidis: noodist laulmine eelõppesse astujale
Näidistesti vastused eelõppesse astujale
Näidistesti helifailid eelõppele

Vastuvõtukatset hindab vastava eriala õpetajatest moodustatud hindamiskomisjon.

  • Katsetel hinnatakse sisseastuja muusikalist kuulmist, tehnilist taset, pillitooni kvaliteeti, intonatsiooni (teatud pillidel), rütmitunnet, musikaalsust, lavalist olekut.
  • Hinnatakse viiepallisüsteemis.
  • Vastuvõtukomisjon teeb otsused hindamisel saadud tulemuste alusel.
  • Põhikooli, gümnaasiumi ning kutseõppe eel- ja põhiõppe õpilaskandidaatidest moodustuvad eraldi paremusjärjestused.
  • Igale erialale vastuvõetavate õpilaste arv selgub pärast kooli kõikide erialade vastuvõtukatseid (sõltub riiklikust koolitustellimusest ja kogu kooli vastuvõtukatsete tulemustest)
  • Hindamiskomisjoni otsus on lõplik.

Lõpptulemusest moodustab 75% erialakatse ja 25% vestlus.

Puhkpillid

HindamiskriteeriumHindamiskriteeriumi koefitsient (%)Hindamiskriteeriumi max punktid
Pilli toon, kõlakultuur, hingamine20%1,00
Tehniline teostus20%1,00
Rütm ja meetrum20%1,00
Musikaalsus ja lavaline olek, väljendusrikkus20%1,00
Intonatsioon20%1,00
Lõpphinde max punktid5,0

Löökpillid

HindamiskriteeriumHindamiskriteeriumi koefitsient (%)Hindamiskriteeriumi max punktid
Tehniline teostus, nooditeksti täpsus, kõlakultuur34%1,70
Rütm ja meetrum33%1,65
Musikaalsus ja lavaline olek, väljendusrikkus33%1,65

Rene Sepalaan

Puhk- ja löökpillide juhtõpetaja