Otse sisu juurde Lülita kõrgkontrastsust Ligipääsetavus

Uno Naissoo nimeline heliloomingu konkurss toimub aastast 1983, mis ühtlasi teeb sellest tänase Eesti muusikamaastiku pikima ajaloo ja järjepidevusega heliloomingu konkursi.

Konkurss on noortele heliloojatele mõeldud loominguvõistlus, mida korraldas Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool ja mida alates 2022 aastast korraldab Tallinna Muusika- ja Balletikool e MUBA (mille alla ühines 2022. a ka  Otsakool).

Heliloomingu konkursi idee on ergutada noori muusikuid looma uut eesti muusikat.
Uudisloomingulistele võistlustöödele (laulud ja instrumentaalpalad) žanrilisi piiranguid ei ole ja võistlustööde ettekandmine lõppvoorus toimub autoripoolsete jõududega.

Naissoo konkursi üks laureaatidest Taavi-Hans Kõlar:  “Konkurss on hea väljund loomingule, mis paisu taha koguneb ja tahab välja saada. Tänu sellele sai üldsusele tutvustada muusikateoseid  “Antarktika” ja “Vabadus”, millest viimane on ansambli “Minimal Windi” esimene lugu, mida avalikkusele tutvustati,” sõnab Kõlar tunnustavalt.

“Naissoo ei olnud mees, kes oleks endale ihaldanud ausammast, kuid selline tema nime kandev noorte loominguüritus oleks talle ehk meeltmööda küll. On see ju nii otseselt seotud tema elutöö pedagoogilise tahuga, millele mahuvad aastakümnetepikkune töö nii Otsa kooli õppejõuna kui ka Heliloojate Liidu noortesektsiooni juhatajana,” kirjutas Aarne Männik kümme aastat tagasi kooli 75. aastapäevaks ilmunud trükises.

Kui 1954. aastal toimus kooli iseseisvumine (selle ajani olid õppejõud konservatooriumiga ühised), sai Heino Elleri kompositsiooniklassi lõpetanud Uno Naissoo muusikateooria ainekomisjoni esimeheks ja töötas sellel kohal kuni 1977. aastani, kui tema algatusel ja eestvedamisel avati estraadiosakond oma spetsiifiliste erialadega (pop-jazz laul ja levimuusika instrumendid). 1980. aasta algul viis haigus ühe värvikama õpetaja ja kolleegi.

Oli aasta 1982, kui Otsa kooli tollane direktor Riho Altrov (Altroff) kutsus enda juurde muusikateooria ja estraadiosakonna (sellist nime kandis alguses praegune pop-jazz osakond) õpetajad, et pidada nõu, kuidas jäädvustada Uno Naissoo mälestust. Mõlema osakonnaga oli Uno Naissoo olnud tihedalt seotud.

Töötati välja võistlusjuhend, mis välistas kogenud muusikakirjutajate osavõtu, ja 25. märtsil 1983, päeval, mil Uno Naissoo oleks saanud 55-aastaseks, toimus esimene noorte heliloomingu võistluskontsert. See oli sündmus,  mille kahel esimesel aastal salvestas Eesti Televisioon (režissöörid Eino Tandre ja Jaanus Nõgisto).

Võistluste ajaloos on olnud tõuse ja mõõnu. 1989. aastal peeti loominguvõistluse asemel Uno Naissoo laulude parima esitaja konkurss. Aastatel 2000 ja 2001 erinevatel põhjustel võistlust ei toimunudki. 2002. aastal sai võistlus uue hoo.

Korraldajate nimekiri saaks päris pikk. Olgu siin nimetatud sellega kõige tihedamalt seotud. Teooria osakonnast Märt Kraav (1935-1998), Lembit Veevo (1926-2000), Anti Marguste, Aarne Männik, Märt Ratassepp, Tiina Jaaksoo ja Raili Sule,  pop-jazzi osakonnast Uno Loop, Margus Minn, Kustas Kikerpuu, Tiit Juurikas, Jaak Joala, Mare Väljataga, Kare Kauks ja Hain Hõlpus. Kooli direktsioonist on võistluse toimumiseks olulise panuse andnud Riho Altrov (1941-1994) ja Irina Anniko. Varasematel aastatel on üritust toetanud Eesti Kultuurifond, EV Kultuuriministeerium ja Haridusministeerium ning Kultuurkapital. Viimased kolm aastat on konkursid toimunud Otsa kooli ja IS Music Teami ühisprojektina. Eripreemiaid on välja pannud Klassikaraadio, Jazzkaar ja Uno Naissoo õde Ksenja (Kanni) Naissoo.

Võistlussarja tähtsaim tulemus on kahtlemata paljude noorte annete esiletõus. Lugeja võib ise oma järeldused teha, heites pilgu võistlustel auhinnatute kroonikale.

Loominguvõistluse kõige teenekam hindaja, helilooja ja pianist Olav Ehala on juhtinud žürii tööd kahel esimesel aastal ja mitmetel järgnevatel aastatel.
Mõned küsimused talle:

Mida mõtled ja kuidas kommenteerid olnut, kui heidad pilgu kroonikale?

Nii lugude kui esituse keskmine tase on tõusnud. Esimestel aastatel olid mõnedki tööd isetegevuslikud, nüüd on tase ühtlustunud, arvan, et siin on üks põhjusi ka sellealase hariduse andmine Tallinnas ja Viljandis.  Naissoo konkurss on eelkõige loomingukonkurss, aga alati on  preemiaid jagatud ka interpreetidele. Vahel olen analüüsinud, palju mõnes teoses kompositsioonilist poolt oli, ja tulebki välja, et esitus oli väga oluline. Eurolaulude puhul on ju sama lugu. Mul  on ere mälestus 1983. aasta konkursist, kui silm ja kõrv jäi pidama kellelgi, kes mitte ei löönud trummi, vaid musitseeris löökpillidel.  See oli Toomas Rull, siis veel Otsa kooli õpilane. Nüüd teeme juba aastaid koostööd. Ja kui teisi nimesid vaadata, nagu Urmas Lattikas, Kaido Suss, Kare Kauks, Elo Toodo, Tauno Saviauk jne, on nad kõik praegu tugevad tegijad või teiste õpetajad. See võistlus on olnud heaks tõukeks nii loojatele kui ka interpreetidele. 

On sul mõni mõte, mida edasi teha?

Kiiduväärt, et Raivo Sersant ja IS Music Team on üritusele õla alla pannud. Sündmust tuleb elus hoida. Arvan, et ka need, kes pole ise osalenud, on ainuüksi võistluste kuulamisega saanud “maitse suhu”. Noorte maitset saavad suunata ka õpetajad, nii nagu omal ajal Uno isiksus mulle tuge ja innustust andis. 

Olen endamisi arutlenud, mis on siis naissoolik. Mõeldes Uno otsiva vaimu peale, eeldab konkurss kõigepealt edasiviivat, otsivat vaimu, mis ei tähenda, et peaks kirjutama naissoolikus stiilis, sest aeg ei ole seisma jäänud. Ja veel olen mõelnud, et kui peaaegu iga bänd jäädvustab oma loomingut plaadile, siis oleks siingi küllalt materjali. Oleks ju päris põnev kuulata, mida ja kuidas kirjutas Urmas Lattikas aastal 1983.
See võistlus on vajalik ka Uno Naissoo mälestuse jäädvustamiseks. Olin hindaja kooliõpilaste aineolümpiaadil, kus ühe vastusena oli vaja ära tunda kuue eesti helilooja fotod. Ainus helilooja, kelle puhul üldse ei eksitud, oli Miina Härma. Uno Naissood ei tundnud vähemalt pool vastanutest, aga sama lugu oli ka teistega.    

Mida sa ise Uno Naissoo  juures õppisid?

Koolis andis ta mulle mingit kõrvalist ainet, aga me saime juba kooliajal suurteks sõpradeks. Esimene temapoolne usaldus oli see, kui ta pani mind ühe Draamateatri etenduse jaoks oma muusikat mängima. Olin Otsa kooli õpilane, kui käisime vastamisi külas koos ühise sõbra Lembit Saarsaluga. Vanusevahe Naissooga oli suur, aga eks me siis ikka pisut ühte tüüpi olime, et nii hästi sobisime. Uno oli esimene, kes hakkas mulle sisendama, et võiksin kompositsiooni õppida. Õppisin koolis muusikateooriat, mängisin mitmes bändis ja tegime ka ise lugusid. Tolleaegses konservatooriumis oli kompositsioon midagi väga tõsist ja akadeemilist, meie tegime hoopis midagi muud. Ma ei osanud otsi kokku viia, aga Uno ütles, et ka see muusika vajab õppimist, kerge muusika on osa tervikust. Tema suur teene oli Otsa kooli pop-jazz osakonna loomine. Ja veel, Naissood tuleb pidada ka eesti rahvusliku džässi alusepanijaks. Ta kasutas rahvamuusika intonatsioone, mitte viisi ennast, aga kohe on tuntav, et see pole ameerika standard, vaid tõeline eesti džäss, nii nagu Jan Johansson on rootsi džäss.

Millisena meenub sulle Uno Naissoo?

Kõik, kes temaga koolis kokku puutusid, mäletavad teda trepil jooksvana, kätt viibutamas, et tulen sealt või lähen sinna. Mäletan selgelt üht episoodi. Uno tundis hästi mu isa, kes oli noodigraafik, sel ajal tehti see töö ju käsitsi. Ta tõi oma lugusid papsile teha, küsisin siis, kuidas läheb ja mis teed, vastus oli, et üks ukraina filmimuusika on praegu pooleli, sellega on kiire, ja siis vaikselt naeru kihistades lisas, et panen ise peoga tablette. Liigne usaldus tablettide vastu sai vist talle ka saatuslikuks. Tal jäi palju asju pooleli, üks neist oli raamat praktilise harmoonia ehk vaba klaverisaate printsiipidest. Abikaasa Piia Naissoo andis raamatu tarvis kogutud materjalid minu kätte, aga ma ei osanud tollal sellega midagi peale hakata ja andsin need tagasi. Nüüd, kui olen Muusikaakadeemias tosin või rohkemgi aastat sedasama asja õpetanud, on mul oma süsteem välja kujunenud ja alles praegu oleksin osanud tema poolelijäänud raamatut lõpetada. Tudengid käivad peale, et paneksin oma materjalid kirja ja annaksin raamatuna välja. Tõenäoliselt tuleb seda ükskord teha, pühendusega Unole.

Raili Sule
märts 2005

Pühapäeval, 30. märtsil toimus Tallinna Muusika- ja Balletikoolis (MUBA) 41. Uno Naissoo nimelise heliloomingu konkursi finaalkontsert, kus kõlas 14 värsket ja eriilmelist uudisteost. Viieliikmeline žürii valis nende seast välja tänavused laureaadid.

Konkursi tulemused ja tänased laureaadid:

Peapreemia ja I koht 3000€: “Oddly Even” – autorid Mikk Kaasik ja Marten Männa
Lugu „Oddly Even“ sai alguse soovist teha midagi, mis oleks lõbus igal tasandil – nii mängimiseks kui kuulamiseks. Selle loo loomisel oli eesmärgiks luua midagi mängulist, mis kompaks klassikalisi rütmimuusika piire. Kõige tähtsam on, et oleks lõbus, ja lugu „Oddly Even“ ei jäta külmaks ühtegi kuulajat.
Tunnustused:

  • Rahaline preemia Eesti Autorite Ühingult 1000.-
  • Rahaline preemia Eesti Kultuurkapitalilt 1000.-
  • Projektistipendium Eesti Esitajate Liidult 1000.-
  • Võidutöö salvestus, miksimine ja mastering MUBA stuudios

Fotol: Võiduloo “Oddly Even” autorid Marten Männa ja Mikk Kaasik.
Fotograaf: Siiri Männi

Two men holding flowers and papers

AI-generated content may be incorrect.

II koht – “Saatuste turg”
Autorid: Merlin Kivi, Ramuel Tafenau ja Kristjan-Robert Rebane
Tunnustused ja rahalised auhinnad:

  • Auhind Eesti Autorite Ühingult 1000.-
  • Rahaline preemia Eesti Kultuurkapitalilt  250.-
  • Projektistipendium Eesti Esitajate Liidult 700.-

III koht – “Joy of Life”
Autorid: Kärt Pihlap ja Patrick Alexander Staak
Tunnustused ja rahaline auhind:

  • Auhind Eesti Autorite Ühingult 500.-
  • Rahaline preemia Eesti Kultuurkapitalilt 250.-
  • Projektistipendium Eesti Esitajate Liidult 300.-

„Meil on väga hea meel näha, et konkursil osalenud noored heliloojad on suutelised looma värvikat ja originaalset muusikat. Finaalis kõlanud teosed andsid suurepärase ülevaate Eesti noorte heliloojate talentidest, loomingulisest mitmekesisusest ja värsketest ideedest,“ ütles Tallinna Muusika- ja Balletikooli rütmimuusika õppejuht ning konkursi eestvedaja Ivi Rausi-Haavasalu. „Konkursi eesmärk on teha kummardus legendaarsele Eesti heliloojale, Uno Naissoole ja pakkuda noortele heliloojatele võimalust avaldada ja esitada oma loomingut. Ja mis võiks olla selleks parem paik kui MUBA – kool, kus sirgub Eesti rütmimuusika tulevik!“ lisas ta.

Birgit Krullo, žüriiliige, muusikafestivali „Jazzkaar“ esindaja: „Kõrgetasemeline konkurss ükskõik
millisest vaatenurgast – võistlustööd olid nauditavad, muusikute lavaolek kaasahaarav ja
produktsioon sujuv. MUBAs oli hea olla!“

Eripreemiad:

  • Üks nädal loometegevust Ungru loomemajas – Kärt Pihlap ja Franz Lennart Königswieser
  • Jazzkaare päevapassid – “Oddly Even” autorid ja esitajad: Nikita Korzoun, Mikk Kaasik, Märten Lehto, Marten Männa
  • Sõru Jazz kutse kahele – Aino Rahel Aimla
  • Candy Dulferi kontserdipiletid (Kanter Music TÜ) – Mirjam Kits
  • Tallinn Rock Festival päevapass 2 päevaks (Baltic Live Agency) – Karl Hõbessalu
  • Augustibluusi festivali pass – Sander Koit
  • TAFF:fest festivali pass kahele – Martin Ainsalu
  • PVX Muusik kinkekaart – Patrick Alexander Staak
  • Stanford Music kinkekaardid – Henri Paul Pukk, Nikita Korzoun, Märten Lehto
  • Sound & Light kõrvaklapid – Richard Raun
  • Nordic Hote Forum kinkekaardid lõõgastuskeskusesse  – Natalja Zaugarova, Johanna Rüütelmaa
  • Apollo kino – Natalja Zaugarova, Mikk Kaasik, Robin Mäetalu, Märten Lehto, Henri Paul Pukk

Žürii ja konkurss
Võistlustöid hindas žürii koosseisus:

  • Tõnu Naissoo – Eesti džässpianist ja helilooja, kes astus esmakordselt suurema publiku ette 16 aastaselt rahvusvahelisel tasemel furoori tekitanud džässifestivalil „Tallinn 1967“. Nüüdseks on ta salvestanud üle 30 omanimelise heliplaadi. Uno Naissoo poeg.
  • Anett Tamm – Eesti jazzlaulja ja laululooja
  • Andre Maaker – Eesti jazzkitarrist 
  • Urmas Lattikas – Eesti jazzpianist, helilooja 
  • Birgit Krullo – Muusikafestivali „Jazzkaar“ esindaja

Uno Naissoo nimeline konkurss on Eesti vanim ja ainulaadseim noortele heliloojatele suunatud loominguvõistlus, millel on olnud oluline roll paljude tänaste muusikute ja heliloojate kujunemisel. Konkursi ajalugu ulatub tagasi aastasse 1983 ning tänavu toimus see juba 41. korda.

Konkursi auhinnafond ja toetajad
Konkursil oli auhinnafondiks 6000 eurot, millele lisaks saavad laureaadid võimaluse salvestada ja produtseerida oma võidutöö MUBA helistuudios.

Toetajad ja hooandjad noortele muusikutele:
Eesti Autorite Ühing
Eesti Kultuurkapital
Eesti Esitajate Liit
Jazzkaar
Sõru Jazz
TAFF:fest
Augustibluus
PVX Muusik
Stanford Music
Sound & Light
Kanter Music TÜ
Baltic Live Agency
Nordic Hotel Forum
Apollo Kino
Tallinna Muusika- ja Balletikool (MUBA)

Suur aitäh kõigile muusikutele, osalejatele ja toetajatele!

Konkursi finaalkontserdi fotod
Fotograaf: Siiri Männi

40. Uno Naissoo nimelise heliloomingu konkursi 2024 võitja on Mikk Kaasik oma võistlustööga “Rapid Resonance”

Naissoo konkursi finaalkontsert toimus Tallinna Muusika- ja Balletikooli e MUBA Suures kammersaalis pühapäeval 14. aprillil 2024. 
Kokku laekus 37 tööd, millest valis žürii 16 finalisti.

Kuna Naissoo konkurss ei määratle stiili, siis oli esindatud väga rikkalik muusikaline palett.

“Selle aastane konkurss oli eranditult viimaste aastate üks eredamaid, sest tase oli ühtlaselt väga tugev. Põnevad uued lood ja suurepärased esitused. Milline energia! Eesti rütmimuusika areneb väga vinge hooga, meil on nii palju noori talente ja pärast tänast julgen väita, et Naissoo heliloomingu konkurss kestab veel julgelt sama palju aastaid ja rohkemgi!” rõõmustab Ivi Rausi-Haavasalu, kes on Naissoo konkursi üks korraldajatest ja MUBA rütmimuusika osakonna juht.

40. Uno Naissoo nimelise heliloomingu konkursi tulemused:

I koht – Mikk Kaasik võistlustööga “Rapid Resonance”(lugu siin lingil)
Võitjale auhinnad: Kultuurkapitalilt, Eesti Autorite Ühingult, projektistipendium Eesti Esitajate Liidult, võistlustöö salvestamine, miksimine ja mastering MUBA stuudios.
II koht – Johanna Kristina Artjušin, Joosep Talumaa ja Martin Petermann võistlustööga “Ajatu hetk”
Auhinnad: Kultuurkapitalilt, Eesti Autorite Ühingult, projektistipendium Eesti Esitajate Liidult.
III koht – Joosep Talumaa võistlustööga “Suvila”
Auhinnad: Kultuurkapitalilt, Eesti Autorite Ühingult, projektistipendium Eesti Esitajate Liidult.

Eripreemiad.
Üks nädal loometegevust Ungru loomemajas Eesti Esitajate Liidult – võistlustöö “Moodne ja rumal” koosseisule, autorid Karmen Telvik, Markus Nurmsaar ja Martin Mänd
Jazzkaarelt päevapass kahele – väljapaistva esituse eest võistlustöös 
“Let Me Burn The Moon” – Kärt Pihlap
Jazzkaarelt päevapass kahele – väljapaistva esituste eest erinevates võistlustöödes – Sander Berens
Sõru Jazzilt kutse kahele – mitmekülgse vokaalse panuse eest – Liis Õunpuu
Viimsi Artiumilt Yellojacketsi kontserdi piletid kahele – väljapaistva instrumentaalse esituse eest – Nikita Korzoun
Viimsi Artiumilt Yellojacketsi kontserdi piletid kahele – väljapaistva vokaalse esituse eest – Hellika Otsar
Kinkekaart muusikakaupluselt PVX Muusik – väga maitseka vokaalse esituse eest – Karl Kallastu
Kinkekaart muusikakaupluselt Stanford Music – tugeva musikaalse panuse eest – Märten Lehto
Kinkekaart muusikakaupluselt Stanford Music – tugeva musikaalse panuse eest – Henri Paul Pukk
Kingitus muusikakaupluselt Sound&Light – maitsekate kitarri soundide eest – Markus Nurmsaar

Õnnitleme laureaate ja auhinnatuid! 
Täname žüriid, kes kuulasid ja aitasid otsustada!
Täname toetajad, kes innustasid ja motiveerisid noori!

Võistlustöid hindas 6-liikmeline austusväärne žürii, mis koosneb tuntud Eesti heliloojatest, interpreetidest, lauljatest ja muusikavaldkonna professionaalidest: 

  • Marianne Leibur – Eesti jazzlaulja ja laululooja, Noore Jazzitalendi laureaat 2020, endise Otsakooli rütmimuusika osakonna vilistlane ja Uno Naissoo nim. heliloomingu festivali laureaat 2019.
  • Tõnu Naissoo – Eesti džässpianist ja helilooja, kes astus esmakordselt suurema publiku ette 16aastaselt rahvusvahelisel tasemel furoori tekitanud džässifestivalil „Tallinn 1967“. Nüüdseks on ta salvestanud üle 30 omanimelise heliplaadi. 
  • Liina Saar – Eesti jazzlaulja ja laululooja, endise Otsakooli rütmimuusika osakonna vilistlane, hääleseade lektor Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias.
  • Janno Trump – Eesti jazzmuusik ja helilooja, Aasta Jazzmuusik 2023, muusikaliste koosluste JT Conception ja Clarity Ensemble looja, endise Otsakooli rütmimuusika osakonna vilistlane. 
  • Ingrid Rabi – Noor eesti jazzmuusika talent, laulja ja laululooja, Uno Naissoo nim. heliloomingu konkursi laureaat 2023.
  • Joosep Sang – mitmekülgne muusik, arranžeerija, armastatud orkestrijuht ja Eesti Ukulele- ning mandoliiniorkestrite looja ja muusikaajakirjanik.

Uno Naissoo nimeline heliloomingu konkurss toimus juba 40. korda, mis ühtlasi teeb sellest tänase Eesti muusikamaastiku pikima ajaloo ja järjepidevusega heliloomingu konkursi.

Konkurss on aastast 1983 toimuv noortele heliloojatele mõeldud loominguvõistlus, mida korraldas Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool ja mida alates eelmisest aastast korraldab Tallinna Muusika- ja Balletikool e MUBA (mille alla ühines 2022. a ka  Otsakool).

Heliloomingu konkursi idee on ergutada noori muusikuid looma uut eesti muusikat.
Uudisloomingulistele võistlustöödele (laulud ja instrumentaalpalad) žanrilisi piiranguid ei ole ja võistlustööde ettekandmine lõppvoorus toimub autoripoolsete jõududega.

Naissoo konkursi laureaat Taavi-Hans Kõlar:  “Konkurss on hea väljund loomingule, mis paisu taha koguneb ja tahab välja saada. Tänu sellele sai üldsusele tutvustada muusikateoseid  “Antarktika” ja “Vabadus”, millest viimane on ansambli “Minimal Windi” esimene lugu, mida avalikkusele tutvustati,” sõnab Kõlar tunnustavalt.

Võistlustööde esitamise tähtajaks, 01. märtsiks, laekus 37 tööd. Tänavused finalistid on (võistlustööd tähestikulises järjekorras): Ajatu hetk, Espressotonic, Grandpa, Holding Up The Walls, Keeruline, Killud, Let Me Burn The Moon, Long Walk, Love Letter, Moodne ja rumal, Paranähtus, Rapid Resonance, Rewind, Suvila, What If, Wildfire.

Fotod: Raul Ollo
Kasutades fotosid, palume välja tuua konkursi nimetus ja fotograafi nimi. Fotod SIIN

Uno Naissoo nimeline konkurss, Eesti üks vanemaid rütmimuusika konkursse, on algatatud Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli ehk Otsa kooli poolt ja on traditsiooniline loomingu- ja interpretatsioonikonkurss.
Konkursi eesmärk on lihtne ja üllas – rikastada Eesti muusikamaastikku heal ja professionaalsel tasemel rütmimuusikaga ehk vana hea nimetusega estraadimuusikaga.
Konkursist saavad osa võtta kõik kuni 35-aastased muusikud. Uudisloomingulistele võistlustöödele (laulud ja instrumentaalpalad) žanrilisi piiranguid ei ole ja võistlustööd kantakse ette autori oma jõududega.

Lõppkontsert toimus pühapäeval, 16. aprillil 2023 avaliku kontserdina Tallinna Muusika- ja Balletikooli MUBA Suures kammersaalis.

Reigo Ahven, MUBA rütmimuusika suuna loovjuht ja 2022. aasta konkursi žürii liige: „Uno Naissoo nimeline konkurss on järgmisel aastal 40-aastaseks saav muusika ja loovuse kiirendi, mis annab hoogu kõikidele Eesti järgmiste põlvkondade rütmimuusika tipp-heliloojatele ning muusikutele. Ja mul isiklikult on väga hea meel, et see loob turvalise platvormi katsetada oma kõige julgemaid muusikalisi mõtteid, sest see ei ole kunagi pretendeerinud liiga suurele platvormile, vaid on justkui tänapäevane pisike “Tartu levimuusikapäevad”, kus suurim rõhk on muusikuil ja heliloojatel endil ning nad risttolmlevad lõputult vastastikku positiivset inspiratsiooni.”

Priit Pajusaar, helilooja ja žüriiliige: „Selliseid konkursse on noortele muusikakirjutajatele ja heliloojatele väga vaja! See annab professionaalses mõttes võimaluse ja väljundi teha loomingu, millel on sügavust, taset ja kestvust. Olemuselt on Naissoo konkurss üks professionaalseimaid muusikakonkursse tänases Eestis üldse. Kõik looming, mis tuli esitusele, oli põnev ja kvaliteetne. Pilt on lai ja stiilne ja ka väga nauditav kuulata, sest hea looming ei tohi ega saagi kedagi külmaks jätta“, on Pajusaar rahul ning kinnituseks rõhutab: „Ja kindlasti tuleb seda konkurssi ka edasi korraldada, sest sellel on oma spetsiifika ja seda just professionaalse suuna pealt!“.

39. konkursi tulemused:

I koht – Artur Leppik võistlustööga “Mamu Thao”
1000 EUR projektistipendium Eesti Esitajate Liidult ja 800 EUR Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitalilt

II koht – Ingrid Rabi võistlustööga “Kartmata”
600 EUR projektistipendium Eesti Esitajate Liidult ja 500 EUR Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitalilt

III koht – Nikita Korzoun võistlustööga “Apfelsoda”
400 EUR projektistipendium Eesti Esitajate Liidult ja 200 EUR Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitalilt

Eripreemia Eesti Esitajate Liidult – 1-nädalane Ungru loomemaja kasutus – Artur Leppik võistlustööga
“Mamu Thao”

Eripreemia muusikakaupluselt PVX Muusik – 100 EUR kinkekaart – Lota Loviisa Rohtla esituste eest
kontrabassil ja basskitarril erinevates võistlustöödes

Eripreemia muusikakaupluselt Drop-D Sounds – 50 EUR kinkekaart – Mihhail Nikitin esituste eest
trummidel erinevates võistlustöödes

Eripreemia muusikakaupluselt Stanford Music – kõrvaklapid – Nikita Korzoun esituste eest saksofonil
erinevates võistlustöödes

Eripreemia muusikakaupluselt Stanford Music – audiobox ja mikrofon – Maribel Ermel võistlustöö
“Hypnosis” eest

Eripreemia Kalev Spa’lt – kinkekaart – Markus Nurmsaar klahvpillisoolo eest võistlustöös “Shine
Through”

Eripreemia Jazzkaarelt – piletid kontserdile Steve Coleman and Five Elements (USA) – Artur Leppik
saksofonisoolo eest võistlustöös “Mamu Thao”

Eripreemia Jazzkaarelt – piletid kontserdile Ben Wendel Group (USA) – Kärt Pihlap flöödimängu eest
võistlustöös “One Day”

Õnnitleme ja täname kõiki osalejaid! Täname ka kõiki kuulajaid ja toetajaid hea suhtumise ning
tunnustuse eest!

Täname žüriid aja, hea kõrva ja tehtud töö eest!
Žüriisse kuulusid:
Sirje Medell – laulja, lauluõpetaja (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia)
Anne Erm – Jazzkaare asutaja ja korraldaja
Sten Teppan – Vikerraadio muusikajuht
Priit Pajusaar – helilooja
Timo Steiner – MUBA koolijuht, helilooja
Oliver Kilk – kitarrist, 2022. aasta konkursi laureaat

Täname konkursi toetajaid ja koostööpartnereid:
Eesti Esitajate Liit, Eesti Kultuurkapital, Jazzkaar, Kalev SPA, muusikakauplused PVX Muusik, Stanford
Music, Drop-D Sounds

Laureaadid:
OLIVER KILK
ANN-LISETT REBANE
TIINA ADAMSON
Eripreemiad:
MARTA LOTTA KUKK
MARKUS NURMSAAR
ALEV VERLIN
KAUR ERIK PÄÄSUKE
ARON TALU
MÄRTEN LEHTO

Laureaadid:
EEVA-LIISA TREI
MIINA ADERMANN
KAAREL RAUD
PAUL-GUNNAR LOORAND
HARALD SOOSALU
MIHKEL MÄEKALLE
ENOLA MELKOVA
Eripreemiad:
KARL MADIS PENNAR
JANA KÜTT
INGMAR KIVILOO
PETER PÕDER
EEVA-LIISA TREI
MIHKEL MÄEKALLE
EEVA-LIISA TREI, MIINA ADERMANN, KAAREL RAUD, PAUL-GUNNAR LOORAND, HARALD SOOSALU

Laureaadid:
PAULA PAJUSAAR
TAAVI-HANS KÕLAR
VELLE TAMME
EKE ALLIKVERE
KRISTINA BIANCA RANTALA
Eripreemiad:
LAURI KADALIPP
UKU KÜBAR

Laureaadid:
MARIANNE LEIBUR
KRISTJAN JÄRVAN
KRISTINA BIANCA RANTALA
JAKOB KAARMA
Eripreemiad:
RAHEL TALTS
ALLAN KALJASTE
RAIN RÄMMAL
ELINA SALUMÄE
PAULA PAJUSAAR

Laureaadid:
PAULA PAJUSAAR
KARL TAMMARU
KRISTINA BIANCA RANTALA
Eripreemiad:
JAKOB KAARMA
JOOSEP TALUMAA
INGA TISLAR
ALLAN KALJASTE

Laureaadid:
ANDRO URB
MADLI AINSALU
ANETT TAMM
Eripreemiad:
MAARJA AARMA
KRISTEL LAAS
KASPAR TAMBUR

Laureaadid:
BRITTA VIRVES
JAKOP KAARMA
ERVIN SOKK
Eripreemiad:
MADLI AINSALU
MAARJA AARMA
PIRET PAJUSAAR

Laureaadid:
PILLE-RITE REI
JANNO TRUMP
PILLE-RITE REI
Eripreemiad:
KALLE PILLI
JAKOP KAARMA
VAHUR KUBJA
JOONATAN NÕGISTO
KASPAR TAMBUR

Laureaadid:
MARTEN KUNINGAS ja RAUL OJAMAA
PILLE-RITE REI, LO ERSARE
KRISTJAN-ROBERT REBANE
Eripreemiad:
KALLE PILLI ansambel
STEFANIA AIRAPETJAN
KATRIN-MERILI POOM

Laureaadid:
PENT JÄRVE
LAUR TELLISKIVI
KARL HELMESTE, MARIS ALJASTE
PIRET PAJUSAAR
VIVELI MAAR
Eripreemiad:
MARIA GERTSJAK
MARTIN-EERO KÕRESSAAR
RAUNO PELLA

Laureaadid:
KASPAR ULJAS
LEE TAUL
JANNO TRUMP
Eripreemiad:
MARIS ALJASTE
PEEP KALLAS
TAAVI TOOMSALU
KAIA OIDEKIVI
KAAREL KUUSK

Laureaadid:
MARIA VÄLI
MARIS ALJASTE
KASPAR ULJAS
Eripreemiad:
MADIS MUUL
MARTIN KUUSK
MARIS ALJASTE

Laureaadid:
MINGO RAJANDI
PEEDU KASS
LIINA SAAR
Eripreemiad:
MAI JÕGI
LIINA SAAR
Peedu Kass 005

Laureaadid:
RAIMOND MÄGI
TUULI TAUL
MINGO RAJANDI
Eripreemiad:
SIIM USIN
LAURA JUNSON
Ansamblipreemiad – Flavor ja Ajavares

Laureaadid:
UKU SUVISTE ja MAIRO MARJAMAA
TUULI TAUL
SIIM PETSER
Eripreemiad:
MERJE KÄGU ja ALEKSANDRA ANSTAL
MAIRO MARJAMAA
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia kammerkoor

Laureaadid
KADRI VOORAND
TUULI TAUL
KRISTJAN MAZURTCHAK
Eripreemiad:
PIRET LAIKRE
TUULI TAUL
RAIMOND VIRSA

Laureaadid:
DAGNE ESKOR
SILVER SEPP
KADRI VOORAND
Eripreemiad:
JULIA ANSTAL
HOLGER MARJAMAA
KADRI VOORAND
MARET ALANGO

Laureaadid:
JULIA ANSTAL
UKU SUVISTE
KADRI VOORAND-RAIVI ROHUMETS
Eripreemiad:
KADRI VOORAND-RAIVI ROHUMETS
ALEKSANDRA ANSTAL
DANIIL ŠALAGAJEV-JEVGENI RÕBAKOV
EDA SEPPAR

Laureaadid:
HELIN-MARI ARDER
TEET RAIK
PIRET LAIKRE
Eripreemiad:
MARI LEEMET
SVEN REITEL
UKU SUVISTE

Laureaadid:
PIRET LAIKRE
HELIN-MARI ARDER
TEET RAIK
Eripreemiad:
EVELIN SEPPAR
KATRE RANDMAA
HELEN TARTES
HELIN-MARI ARDER
TEET RAIK
KRISTJAN MAZURTŠAK

Laureaadid:
MARKO MÄGI
TÕNU LAIKRE
PIRET OTSLA
Eripreemiad:
MARKO MÄGI
KIRILL ADÕLIN
ELE MILLISTFER

Laureaadid:
ANDRANIK KECHEK
RAUN JUURIKAS-OLEG PISSARENKO
Eripreemiad:
RENE TAMM
ALFIA KAMALOVA
KÄRT KALJASPOOLIK
LIRIKE VAHER

Laureaadid:
THEMURI SULAMANIDZE
PRIIT PRUUL
Eripreemiad:
MARIA FAUST
TAUNO AINTS
ELE MILLISTFER
MIHKEL METSALA

Laureaadid:
THEMURI SULAMANIDZE
KAIRE VILGATS
Eripreemiad:
KADRI KOPPEL
KARIN HALLINGU
PIIA PILIPENKO

Laureaat
KADRI KANTER
Diplomid ja eripreemiad:
KELLI UUSTANI
KOIT TOOME
MIHKEL LAUR
SIIRI KRAVTSOV

Laureaat
KADI UIBO
Diplomid ja eripreemiad:
RANNO NURMSAAR
TIIT KÄOSAAR
ARGO TOMEL
KELLI UUSTANI
KOIT TOOME
RAUN JUURIKAS
MIHKEL MÄLGAND

Laureaat
HILLE SILLAOTS
Diplomid ja eripreemiad:
URVE ROHTSALU
SIIRI KRAVTSOV
RISTO REBANE
MEEME KUDU
ILJO TOMING

Laureaadid:
KELLI UUSTANI
ANN-LIIS ANIKO
Diplomid ja eripreemiad:
KALLEKLEIN
RISTO REBANE
ERKKI REIMANN
JOOSEP SANG

Laureaadid:
KELLI UUSTANI
PRIIT LÄTTIK
Diplomid ja eripreemiad:
NEEME ARRAS
TÕNIS TÜÜR
RISTO REBANE
JAAK SOOÄÄR
GERT KERDE
RANNO NURMSAAR
ANNELI TÕEVERE
KALLE KLEIN
PRIIT LÄTTIK

Laureaat
TÕNIS TÜÜR
Diplomid ja eripreemiad:
YVETTA REINSALU
RISTO REBANE
TÕNIS LEEMETS
KALLE KLEIN
NATALIA VINNITSKAJA

Laureaadid:
TÕNIS TÜÜR
RANNO NURMSAAR
Diplomid ja eripreemiad:
JAAK SOOÄÄR
PRIIT LÄTTIK
JAANUS NURMOJA
KALLE KLEIN
RISTO REBANE
MARJU POKBINDER

Laureaadid:
KERSTI KUUSK
JAAN KILLING

Laureaat
ÜLO MÄLGAND
Diplomid ja eripreemiad:
JAAK SOOÄÄR
IMRE SOOÄÄR
ANDRES RAAG
KERSTI KUUSK
BENNO AAVA

Laureaat
KÜLLI-KATRI KIRBER
Diplomid ja eripreemiad:
ELO TOODO
KÄRT TOMINGAS
RAIVO TAFENAU
KADI-SIGNE SELDE
MATI PÕDRA

Laureaadid:
ÜLO MÄLGAND
KALLE VILPUU
Diplomid ja eripreemiad:
URMAS LATTIKAS
MARGUS MARTMAA
MERIKE MÕKSI
PEARU PAULUS
URMAS KÕIV

Laureaadid:
AAP KOHA
KALLE VILPUU
Diplomid ja eripreemiad:
PIRET PORMEISTER
MERIKE MÕKSI
KADRI HUNT

Laureaadid:
URMAS LATTIKAS
KAIDO SUSS
Diplomid ja eripreemiad:
MERIKE MÕKSI
ELO TOODO
URMAS LATTIKAS
TOOMAS VANEM
SIIRI KÄND

Laureaadid:
URMAS LATTIKAS
HELI KALBERG
KAIDO SUSS
ENN PAJUPUU
Diplomid ja eripreemiad:
KARE KAUKS
TAUNO SAVIAUK
ELO TOODO
TOOMAS RULL