Ernst Idla noodid tantsivad MUBA’s

05.09 toimus MUBAs eriline sündmus – töötuba “ERNST IDLA NOODID TANTSIVAD MUBA´s”.
Laval kohtusid muusika ja tants, ning MUBA raamatu- ja noodikogule anti pidulikult üle korrastatud Ernst Idla muusikaline harjutusvara koos noodistatud saatemuusikaga.

Ernst Idla tõi koolidesse liikumisõpetuse, võimlad ning spordisaalid ning oli ka meie Tantsupidude traditsiooni kaasalgataja. Sel aastal tähistame tema 125. sünniaastapäeva.

Liikumistegevusi viisid läbi Idla Eesti Seltsi mentorid Kai Randrüüt, Lilja Normak, Ruth Pajoste ja Eveli Veermäe, klaveril saatis MUBA balleti suuna kontsertmeister-pianist Anna Pilipuitene.

Sündmuse eestvedajaks on MUBA liikumisõpetuse juhtõpetaja Piret Hinrikus-Sage (pildil valges pluusis). 

Eelmisel aastal tunnustati Piretit Ernst Idla nimelise fondi stipendiaadina. Tänu Piretile on tänaseks Idla liikumissüsteem ja saatemuusika korrastatud, tutvustatud ja ka MUBAs talletatud.
(Eesti Rahvuskultuuri Fondi toetajate ja stipendiaatide austamiskontserdil 19.01 Mustpeade Majas andis tunnistuse üle fondi halduskogu liige Katrin Idla).
Kohal olid ka Eesti Rahvuskultuuri Fondi halduskogu, Idla Eesti Seltsi juhatus ning Ernst Idla perekonnaliige Katrin Idla.

Töötubades osales kogu MUBA põhikool 1.–9. klassini. Liikumishommik pakkus palju rõõmu, oli hariv ning õpetlik.

Pildigalerii sündmusest SIIN

Ernst Idla (8. aprill 1901 – 5. detsember 1980) – võlur Tallinnast!

Kui 1918. aastal kuulutati välja Eesti Vabariik, oli Ernst Idla 17-aastane nooruk. Noor riik vajas tegusaid inimesi, kes annaksid ajastule oma näo. Just selliseks kujunes Idla – mees, kes pühendas oma elu noorte kehalisele kasvatusele.

Idla meetod põhines loomulikel liikumistel – eesti rahvatantsul, maarahva töövõtetel ja laste mängudel. Tema eesmärk oli ühendada keha ja hing, sporditreening ja kunstiline väljendus. Olulisel kohal oli muusika, mis ei olnud pelgalt saatja, vaid ka harjutuste toeks ja inspiratsiooniks.

Enne Eestist lahkumist 1944. aastal jõudis Idla koos Ullo Toomiga korraldada ülemaalisi Eesti Mänge (1934 ja 1939), mida peetakse tähtsuselt võrreldavaks üldlaulupidudega. 1949 aastal Stockholmis kogus ta 300 eesti ja rootsi võimlejat, saavutades rahvusvahelise triumfi. Ajalehed nimetasid teda seejärel “võluriks Tallinnast”.