Muusikaettevõtluse spetsialist (jätkuõpe)
Muusika on üks suuremaid ja mitmekülgsemaid kultuurialasid nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt ning ettevõtlusel on selles oluline osa.
Muusika on üks suurimaid ja mitmekesisemaid kultuurivaldkondi nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt, kus ettevõtlusel on keskne roll. Nii klassikaline kui ka rütmimuusika vajavad toimivaid ärimudeleid, et artistid ja muusikaprojektid jõuaksid publikuni ning oleksid majanduslikult jätkusuutlikud. Tänapäeval mõjutavad muusikaettevõtteid mitmed suured suundumused, sealhulgas digitaalse leviku kiire kasv ja üha tihedam koostöö erinevate valdkondade vahel.
Edukas muusikaettevõtja peab mõistma valdkonna toimimise põhimõtteid, jälgima pidevalt muutusi nii muusikatööstuses kui ka laiemalt, märkama uusi võimalusi ning leidma loovaid lahendusi. See nõuab paindlikkust, sihikindlust ja oskust arendada jätkusuutlikku ärimudelit. Muusikaettevõtlus on dünaamiline ja põnev valdkond, ning see õppekava on loodud kõigile, kes soovivad tegutseda nii klassikalise kui ka rütmimuusika ettevõtluses, pakkudes vajalikke teadmisi ja oskusi edukaks toimetulekuks.
Õpperühm avatakse, kui vastu on võetud minimaalselt 8 õpilast.
Muusikaettevõtluse spetsialisti õpe toimub 1-aastase jätkuõppena.
Õppima on oodatud 4. kvalifikatsioonitaseme kutse või eelnev muusikavaldkonnas toimetamise kogemusega inimesed (ettevõtja, tööandja, praktikandi või vabatahtlikuna), kellel on vähemalt keskharidus ning selge motivatsioon ja kindel soov tegutseda muusikavaldkonnas ka pärast õpinguid.
Õpe annab ajakohase ülevaate kaasaegse muusikaettevõtluse toimimisest ning toetab valdkonnas tegutsemist juba õpingute ajal.
Õppekava on jaotatud kahte ossa:
- I semestril käsitletakse sissejuhatavalt kõiki peamisi muusikaettevõtluse teemasid ja valdkondi;
- II semestril viib iga õpilane ellu oma projekti, mille teema sisu valitakse ja valmistatakse ette esimese semestri lõpuks.
Õppetöö toimub peamiselt kahel päeval nädalas – esmaspäeviti ja neljapäeviti –, mil läbitakse põhiained ja kohustuslikud valikained. Sellele lisandub iseseisev töö individuaalselt ja grupis, oma projekti elluviimine ning vabalt valitavad valikained, mis võivad aset leida ka teistel nädalapäevadel.
Õppekava on valminud ja viiakse ellu koostöös Eesti muusikaettevõtete esindusorganisatsiooni ja muusikavaldkonna arenduskeskusega Music Estonia.
Ekspertidena on kaasatud mitmed Eesti muusikavaldkonna praktikud, näiteks:
Karl Sirelpuu (Warner Music Live)
Toomas Olljum (Made In Baltics Entertainment, 311.ee)
Henrik Ehte (Funk Embassy, Lexsoul Dancemachine, Rita Ray)
Thea Zaitsev (TierMusic)
Liina Tammepõld (turundus- ja kommunikatsioonijuht, koostööpartnerid Tallinn Music Week, Positivus Festival, L Tips Agency, Ewert and The Two Dragons jt)
Liisi Voolaid (muusikavaldkonna kommunikatsioonispetsialist, koostööpartneriteks Öed, Anett, Liisi Koikson jt, kolumnist väljaannetes Edasi.org ja Säde)
Virgo Sillamaa (European Music Exporters Exchange, EAÜ)
Reelika Lelle (Sony Music Baltics, Breach Media)
Magnus Müürsepp (Prolab Productions)
Mihkel Sirelpuu (Smuuv Records)
Britt Randma (Britiimpeerium)
Ingrid Stroom (Thrust Productions)
Kristjan Heinmets (Gateway Management)
- Esitada kandideerimisavaldus ning vajalikud dokumendid
- Sooritada vastuvõtukatse
Katsetele registreerimine algab 17.05.2025.
Vastuvõtukatse koosneb kahest voorust:
I voor – kirjalik
- CV (palume välja tuua asjakohased õpingud ja kogemused sellel erialal õppimiseks);
- Essee teemal: “Kitsaskohad Eesti muusikaettevõtluses ja kuidas mina saaksin neid lahendada”. Essee pikkus kuni 1,5 A4.
II vooru edasipääsejad saavad vastavasisulise teate e-kirja teel. I voorust mitte edasipääsemise korral eraldi infot ei saadeta.
II voor
- Vestlus essee ja CV alusel.
- Vastuvõtukatset hindab muusikaettevõtluse eriala õpetajatest moodustatud hindamiskomisjon.
- Vastuvõtukatsetel hinnatakse sisseastuja motivatsiooni, erialalisi kogemusi ja teadmisi antud erialal õppimiseks.
- Sisseastumiskatset hinnatakse viiepallisüsteemis.
- Vastuvõtukomisjoni otsuse saab iga kandidaat teada kooli koduleheküljelt ja e-kirja teel.
- Hindamiskomisjoni otsus on lõplik ja kommentaare katse tulemuste kohta komisjon ei jaga.
| Hindamiskriteerium | Hindamiskriteeriumi koefitsient (%) | Hindamiskriteeriumi max punktid |
| Essee | 50% | 2,50 |
| Erialased teadmised ja kogemused | 50% | 2,50 |
| Lõpphinde max punktid | 5,0 |
Jätkuõppes on õppimine üldjuhul tasuta.
Õpilane peab maksma õppekulude eest, kui ta alustab kutseõpet alates 2025/2026. õppeaastast ja:
- on juba vastu võetud tasuta kutseõppesse või tasuta kõrgharidusse;
- on viimase kümne aasta jooksul tasuta kõrghariduse lõpetanud (välja arvatud juhul, kui ta on õppima asumise hetkel kuni 26-aastane, kaasaarvatud);
- on viimase viie aasta jooksul lõpetanud tasuta sama või kõrgema taseme kutseõppe (v.a kui ta jätkab sama eriala järgmisel tasemel õppimist ja on õppima asumise hetkel kuni 26-aastane, kaasaarvatud);
- on varem vähemalt kahel korral alustanud tasuta kutseõpet, kuid on mõlemal korral katkestanud ning viimasest katkestamisest on möödas vähem kui viis aastat.
Õppemaks on 1200.- € kuus (200.- € 1 EKAP). Õppemaksu tuleb tasuda 10 kuu eest õppeaastas (september-juuni).