20. mail 2025 täitus MUBA Suur saal filmimuusikaga – lavale astus MUBA sümfooniline puhkpilliorkester dirigent Bert Langeleri juhatusel. Esmakordselt katsetati uut kontsertformaati, kus filmilood ja helimaailmad kohtusid laval.
Kontserdi tegi eriliseks tihe koostöö orkestri noorte muusikutega – just nemad valisid kavasse teosed, mis neid kõnetasid ja inspireerisid. Valitud palad polnud sugugi tehniliselt lihtsate killast, pakkudes mängijatele väärtuslikku muusikalist väljakutset. Esitusele tulid seaded, mida mängivad ka maailma tipporkestrid, sealhulgas London Symphony Orchestra.
Õhtu jooksul kõlas muusika nii eesti heliloojatelt kui ka rahvusvahelise filmimuusika suurkujudelt – teiste seas John Williams, James Horner ja Ennio Morricone. Publik sai taaselada hetki filmidest nagu „Supilinna salaselts“, „Schindleri nimekiri“, „Titanic“, „Indiana Jones“ ja „Nukitsamees“.
Orkestri ees soleerisid Eva Ausmees (viiul), Myroslav Dykyi (oboe), Teele Lehtpuu (ksülofon) ja Alfons Väljamäe (laul). Õhtu kujunes tõeliseks audiovisuaalseks elamuseks – suurel ekraanil näidatud filmilõike saatsid vaheldumisi elav muusika ja sisukad kommentaarid helilooja-näitleja Ardo Ran Varreselt ning kirjanik-muusikult Indrek Koffilt.
Kontserdi erilise osana esitleti MUBA ja Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudiga (BFM) tehtud esmakordses koostöös valminud originaallühifilme:
„Pimesikk“ (režissöör: Linda Maria Saar, muusika: Georg Raimond Õunap)
„Kas kalal on kõrvad?“ (režissöör: Steven-Kristjan Tšoba, muusika: Luisa Susanna Kütson)
„Hääletult“ (režissöör: Kreeta-Lisett Tooming, muusika: Triinu Tamm)
Filmid on loodud MUBA kutseõppe valikaine teatri- ja filmimuusika alused raames. Koostöös Heino Elleri Muusikakooliga on käimas ka uue filmi- ja meediamuusika õppekava väljatöötamine, kuhu saab õppima tulla 2026. sügisel.
Õhtu lõi silla visuaalse ja helilise kunsti vahele ning kinnitas veel kord, et suurte lugude suur muusika elab ka iseseisvana laval – kui selle esitavad pühendunud noored muusikud.
Kontsertõhtu filmimuusikaga oli rohkem kui kontsert – see oli elamus.


























