Meie inimestest

Raili, palju õnne, Teil täitus äsja ilus ja väärikas aastanumber. Teeb lausa kadedaks – olete vitaalne ja tegus. Rõõm, et olete meie õpetaja!
Teil on peamiselt Otsa kooli taust. Rääkige palun, kuidas teist sai õpetaja?
Aitäh. Otsa koolis olin tõesti õpetajaks üle poole sajandi, aga tööraamatu põhjal ulatub see veel tagasi, Tartu-Võru-Tallinn (praeguses Elleri koolis õppides, kaks aastat Võru muusikakoolis, siis konservatoorium) ja kui konservatooriumi õppeaja keskel vajati muusikaloo õpetajat Tallinna Muusikakooli (hilisem Otsa kool), siis olin just läbi teinud pedagoogilise praktika Tallinna Muusikakeskkoolis, sain soovituse, ja sealt said alguse tööaastad Otsa koolis ning koolide ühendamisel olen jõudnud Tallinna Muusika- ja Balletikooli. Tallinna Konservatooriumi esimestel aastatel oli mu elukoha aadress Pärnu mnt 59 ! (Tallinna Ehitus -ja Mehhaanikatehnikumi ühiselamu). Ring on täis! Kuigi jah, töötaja ja tööandja vaheline pikaajaline lojaalsus kuulub pigem eelmise sajandi tööelu juurde. Uus reaalsus on teine.
Igal pool, alates kodust ja vanematest, koolist ja töökohtadest, on mind ümbritsenud hoolivad ja toetavad inimesed. Tööaastatest on mida meenutada: pidev võimalus tegelda muusikaga, pidevalt õppida ja ümber õppida, täiendada ja suhelda. Olen tänulik kolleegidele, aga ennekõike õpilastele, kes aastate jooksul on aidanud (kohustanud) olema kursis elu muutustega. Ka tänase kooli kolleegide hulgas on endised õpilased Otsa koolist – Sandra Kalmann, Äli-Ann Klooren ja Tatjana Kozlova Johannes, kes õppisid Otsa koolis muusikateooria erialal, aga muusikaloo rühmatundidest meenuvad paljud – Kaie Kant, Mart Soo, Toomas Rull, Raul Vaigla, Toivo Unt, Eve Pärnsalu, Ülo Mälgand, Hirvo Surva, Maire Nagla, Andres Paas, Jelena Elkind, Tiiu Maasing, Marju Roots, Jekaterina Rostovtseva, Elina Seegel, Tiina Välja, Tiit Kalluste, Tiina Pangsep, Anna-Liisa Eller, Kristi Mühling, Robert Jürjendal, Kirill Ogorodnikov, Lauri Sepp, Peeter Malkov, Kerit Ilves, Vahur Vurm, Peeter Sarapuu, Tarmo Velmet, Reet Sukk, Raun Juurikas, Kädi Plaas-Kala, Heli Veskus, Kristina Vähi, Külli Kiivet, Martin Kuusk, Agnes Toomla, Olga Kulikova… vabandust, aga nii mõnigi jäi nimetamata.

Mõni põnev mälestus Teie rikkalikust õpetajateest?
Kirevaid mälestuskilde on palju. Mõnda välja tuua või lühidalt kokku võtta oleks keeruline. Võimalik, et mäletatakse asju ka teisiti kui mina. Nimistu sai piisavalt pikk ja kui kohtumisel kooliaeg jutuks tuleb, siis igaühega on oma lugu meenutada. Meenuvad ühistegevused: teatrite ja kontsertide külastused, spordilaagrid ja võistlused, suusalaagrid, matkad, isegi mardi-ja kadrisandil käidi rühmaga koos, rääkimata aktiivsest koolielust, mis kulges kohtumistes ja kokkusaamistes. Olen vana kooli inimene kellele meeldib see ka praegu. Noorte mõttelaadi ja tegemistega aitavad kursis hoida ka lapselapsed. Koroona aeg muutis meid kõiki. Näoga inimeste poole olemisest sai näoga ekraani poole olemine. Meenub intervjuu sotsiaalteadlase Marju Lauristiniga ühes kevadises Müürilehes, kus ta kutsus üles üksteisele otsavaatamise, küsimise ja arutlemise juurde, et muidu saab inimestest toit intelligentsetele masinatele.
Aga koolitöö kõrval olen vastu võtnud teisi tööülesandeid: lektoritöö, reisisaatja ja kultuurireiside giid. Kaks viimati nimetatut on olnud rikastavad ka õpetajatöös. Olen külastanud erinevate riikide ooperimaju, kontserdisaale, muuseume…

Kas Teil on MUBAle, kui suhteliselt noorele koolile mõni hea soovitus või näpunäide, kuidas tasemel, hea ning pikaealise koolina püsida?
Hoiame kokku, inimlik kohtlemine on tähtis ning teeme plaanid läbimõeldult!
Ja õppuritele – suhelge, arutlege, püüdke orienteeruda elurikkuses aga ka keerukuses, püüdke mõtestada oma tegevust olgu see harjutamine, õppimine või oskus nautida kultuuri. Visadus, püsivus, aga ka aja planeerimine aitab püsida valitud teel ükskõik kui käänuline see tee vahel ka ei tunduks. Tallinna Muusika- ja Balletikoolis on head võimalused.

Raili Sule on MUBA muusikaloo ja vormiõpetuse õpetaja. 
Aitäh, Raili! Veelkord, palju õnne ja rõõmu ka koos MUBAga!

Siim, palju õnne poolsada täis 😃!
Sul on kena Otsa-kooli taust. Räägi meile, et kuidas Sa muusika juurde jõudsid ja miks just saksofon?
Otsakooli taust on mul õpetajana. Ise õppisin Muusikakeskkoolis ja muusikutee algus oli väga juhuslik. RAMi poistekoori ettevalmistuskoori dirigent Lydia Rahula soovitas mingis meeltesegaduse hoos, (sest ma ei olnud üldse hea laulja) et ma võiks proovida Muusikakeskkooli minna. Kogemata võeti mind sinna sisse ka. Puhkpilli mõte tuli veidi hiljem, aga esialgu õppisin klarnetit, kuigi see mulle siis eriti ei meeldinud. Muusikakeskkoolis olid mul kolm kõige tähtsamat õpetajat Hans Suurväli, Ülle Sisa ja Helju Tauk. Nende õpetussõnade järgi püüan tänaseni toimetada. Saksofoni käskisid sõbrad mängida, kui tekkis džässihuvi. 

Mis on ägedamad kogemused-juhtumised Sinu kui muusiku elus?
Ilmselt kõige vingemad kogemused on seotud Estonian Dream Big Bandiga, arvukalt kontserte parimate Eesti muusikutega, eriti vahva on see kui saad oma pikaaegsete iidolitega lava jagada – Bob Mintzer, Randy Brecker, New York Voices jne. Teiselt poolt oli ilmselt elu tipphetk laulupeol dirigeerimine aastal 2011. Selle usalduse eest olen tänu võlgu Veronika Portsmuthile ja Aarne Saluveerile. 

Mida Sa soovitad MUBAle ja mubalastele, et kool kestaks ja hea muusikaharidus jätkuks?
Muusikaharidus annab väga hea õppimisoskuse ka teistel aladel. Mitmed mu sõbrad, kes on eluala vahetanud, ütlevad, et “kui juba muusikat oled õppinud, siis saad kõigega hakkama!” 
Ma usun, et ideaalis võiks muusikat teha inimesed, kellel on selle ala vastu püsiv vaimustus ja kes muud moodi elada ei saa. Samas on võimalik kaasmuusikute ja õpetajate-õpilaste abiga vaimustust ja motivatsiooni üleval hoida. Üks põhiline tegur on kontsertide külastamine. Käin ise palju kontserte kuulamas, klassikat, džässi, rokki ja kõike. Kohtan meie kooli õpilasi väga harva! Just otsene emotsioon ja  laval oleva tippmuusiku energia on see, mis kõiki kütkestab! 

Muusikõppijale peaks kontserdil käimine olema sama loomulik kui hingamine ja söömine…!