Resonating Exile
Erasmus+ koostööprojekt “Resonating Exile” 2023-2-LV01-KA210-VET-000183748
Projekt “Resonating Exile” oli koostööprojekt, mis ühendas Saksamaa, Austria, Läti ja Eesti muusikaõppeasutusi. Projekti sisuks oli ettevalmistada 85 noort klassikalise muusika õpilast neljast koolist üheks kõrgetasemeliseks sümfooniaorkestriks. Pikk ja põhjalik ettevalmistus, mis algas juba 2023 aasta sügis-talvel, kulmineerus 21.augustil kontserdiga Rostocki Muusikakõrgkoolis ja 22. augustil Neuebrandenburgis kirik-kontserdisaalis.
Projekt käsitles paguluse mõju kunstile, eelkõige muusikale. Koos noortega uuriti, kuidas poliitiliste põhjustel pagulus on minevikus ja olevikus mõjutanud ning jätkuvalt mõjutavad kunstnike loomingut. Projekt keskendus oli E. W. Korngoldile, kes 1938. aastal põgenes natside eest Ameerikasse. Noored süvenesid põhjalikult Korngoldi eluloosse ja tema muusika ajaloolisesse tausta. Noortega arutleti ka ajaloolisi ja ühiskondlikke seoseid. Projekti eesmärgiks oli luua tasakaal muusikalise professionaalsuse ja arusaamise vahel, aidates kunstnikel valmistuda tulevasteks väljakutseteks. Selle käigus tõsteti esile ülemaailmse muusikakogukonna ideed ning ühise muusika tegemise positiivset mõju.
Osalevad koolid:
Landesverbandes der Musikschulen in Mecklenburg-Vorpommern e.V.
Johann-Joseph-Fux-Konservatorium des Landes Steiermark in Graz
Tallinna Muusika- ja Balletikool
Makslu izglitibas kompetences centrs “Nacionala Makslu vidusskola”
Young Academy Rostock
Programm:
Aaron Copland (1900-1990) – El Salón México
Erich Wolfgang Korngold (1897-1957)- Viiulikontsert D-duur op 35
Solist Tassilo Probst, viiul
Antonin Dvořák (1841-1904) – Sümfoonia nr 9 e-moll op 95, “Aus der Neuen Welt”
Dirigent: Daniel Geiss
Pilliruhmade juhendajad:
Holger Wandgerin – viiul ( YARO)
Elo Tepp – viiul (MUBA)
Simone von Rahden – vioola (YARO)
Daniel Paulich- tšello (YARO)
Frank Thones – kontrabass (YARO)
David Petersen – puupillid (YARO)
Bodo Wener – vaskpillid (YARO)
Tallinna Muusika- ja Balletikoolist osalesid järgmised õpilased:
Eva Ausmees, Estella Elisheva Pärn, Kirsi Talimaa, Erik Martin, Felix Tillemann, Marite Telgmaa, Peeter Traksmann, Annette Nahkur, Mio Iida, Johanna Pärnpuu (viiulid), Reti Neenu Juksaar, Lene Tõnissaar, Lisbeth Poom (vioolad), Ott Villems (kontrabass), Linda Lydia Pärn (klarnet), Marii-Eliise Lumijõe, Maksim Petrov (metsasarved), Otto Nõmm (flööt), Oskar Nõmm (tromboon), Karl Martin Tombak (löökpillid). Juhendajana osales Elo Tepp ning kohapeal koordineeris projekti Meeli Jõgiste.
Projekti “Resonating exile”, mis rahastati Erasmus+ poolt, eestvedaja on Makslu izglitibas kompetences centrs “Nacionala Makslu vidusskola” eesotsas Emīls Dārziņši Muusikakooli Erasmus koordinaatori Katrīna Ciniņaga.
Funded by the European Union. Views and opinions expressed are however those of the author(s) only and do not necessarily reflect those of the European Union or the European Education and The State Education Development Agency (SEDA; VIAA in Latvian). Neither the European Union nor SEDA can be held responsible for them.
Hiljuti saabusid Rostockist, Saksamaalt MUBA õpilased Eva Ausmees, Estella Elisheva Pärn, Kirsi Talimaa, Erik Martin, Felix Tillemann, Marite Telgmaa, Peeter Traksmann, AnnetteNahkur, Mio Iida, Johanna Pärnpuu (viiulid), Reti Neenu Juksaar, Lene Tõnissaar, LisbethPoom (vioolad), Ott Villems (kontrabass), Linda Lydia Pärn (klarnet), Marii-Eliise Lumijõe, Maksim Petrov (metsasarved), Otto Nõmm (flööt), Oskar Nõmm (tromboon), Karl Martin Tombak (löökpillid). MUBA õpilased olid osa nelja riigi Erasmus+ koostööprojektist “Resonating Exile”. Õpilased osalesid rahvusvahelise noorteorkestri YIO (Young International Orchestra) töös, millega anti kaks kontserti.
MUBA kooskonda kuulusid ka viiuliõpetaja Elo Tepp ja MUBA orkestrite töö koordinaator Meeli Jõgiste.
Lähemalt räägivad Elo Tepp ja Meeli Jõgiste
Intervjueeris Heili Einasto
Meeli Jõgiste (MJ): Rahvusvahelise noorteorkestri projekt, mida alates 2023. aastast rahastab Euroopa Liidu Erasmus+ programm ja milles MUBA noored nüüd teist korda osalesid, toimus esmakordselt 2018. aastal. Eelmisel aastal käidi Ungaris. Minule oli see esimene kord olla projektis kaasatud, Elo grupiproovide juhendajana osales teist korda.
Heili Einasto (HE): Rääkige lähemalt, millega täpsemalt tegu.
Elo Tepp (ET): Tegemist on rahvusvahelise noorteorkestriga, kus saavad kokku nelja enam-vähem sarnase õppesüsteemiga koolide noored, kes moodustavad orkestri. 2024. aastal kuulusid orkestrisse õppurid Rostocki Noorteakadeemiast (Saksamaa), Emīls Dārziņši Muusikakoolist (Läti), Johann Joseph Fuxi Konservatooriumist (Austria) ja Tallinna Muusika- ja Balletikoolist (Eesti). Mina olin kaasas juhendajana.
Kogu üritus koos reisipäevadega kestis 10 päeva.
Meeli Jõgiste (MJ): Kohaletuleku päeva õhtul toimus kõigile osalejate ühine tutvumisõhtu ja õhtusöök ning juba järgmise päeva hommikul algas intensiivne prooviperiood. Kontserte oli planeeritud kaks. Kavas olid Aaron Coplandi “El Salón México”; Erich Wolfgang Korngold Viiulikontsert D-Duur op. 35 ja Antonín Dvořáki Sümfoonia nr 9 e-moll op. 95 “Uuest maailmast”.Viiulisolist oli Tassilo Probst, noor 22-aastane saksa viiulivirtuoos ja dirigent Daniel Geiss.
ET: Tavaliselt esimene kontsert toimub seal linnas, kus toimuvad proovidki ehk siis korraldaja pool, seekord siis Rostockis 21. augustil ja alati on ka teine kontsert kusagil mujal, seekord siis järgmisel päeval Neubrandenburgi kirik-kontserdisaalis.
MJ: Suursugune 800 kohaline kontsertkirik võlus suurepärase akustikaga. Neubrandenburg kontserdikohana sai valitud põhjusel, et tänavuse YIO sessiooni dirigent Daniel Geiss on nimelt Neubrandenburgi Filharmoonia orkestri peadirigent, lisaks on ta tšellist ja pedagoog, kelle üks õpilane mängis ka YIO tšellorühmas.
ET: Tema pedagoogioskusi oli tunda proovides, sest ta oskas väga hästi noortega suhelda, teadis täpselt, kuidas nõu anda, mida küsida – see oli väga meeldiv.
HE: Ja kuidas publikut oli?
MJ: Publikut oli palju! Rostocki saal oli viimse kohani välja müüdud ja väga hästi oli ka Neubrandenburgis…
ET: Rahvast oli sama palju, aga kuna saal oli suurem, siis oli ka vabu kohti.
MJ: Kontserdi publik oli Rostockis ja Neubrandenburgis mõneti erinev. Rostockis oli väga liigutav tunda publiku tugevat emotsionaalset tagasisidet ja pikka sooja aplausi. Neubrandenburgis oli äärmiselt ülevoolav publik – tõusti lugude vahepeal püsti, hüüti braavo ja kontserdi lõppedes tänati muusikuid seisvate ovatsioonidega… hästi erinev publik oli. Torkas ka silma, et publik on väga küps oma vanuselt, noori me väga ei näinud. Nende jaoks on kontserdile tulek oluline sündmus: koha peal ollakse juba tund aega varem, kohe kui uksed lahti tehakse, kohtutakse sõpradega, vesteldakse … on selline sotsiaalne üritus ja kogukonnale väga oluline sündmus.
HE: Kui pikad vaheajad on? On ju ka vaheajad suhtlemise jaoks.
MJ: Vähemalt pool tundi. Kontserdid algavad tavapäraselt pool kaheksa ja lõpevad poole-kolmveerand kümne ajal. Nii oli ka meie kontsertidel.
ET: Teist aastat oli projektil ka alapealkiri, sel aastal pagulusele pühendatud „Resonating Exile”, valitud heliloojad olid kõik seotud Ameerikaga, Korngold põgenikuna Saksamaalt. Ja see on ka praegu aktuaalne teema. Nii et noortele tehti ka kolm loeng-seminari sel teemal.
MJ: Ka meie noortel paluti ennast kujutleda eksiilis olevana ja arutleda, kuidas käituksid, millest puudust tunneksid, mida peaks tegema kui sellisesse olukorda satud jne.
HE: Sel sügisel saab ju 80 aastat Eesti suurest põgenikelainest. Neist ju peaaegu ei keegi ei läinud mõttega, et lähevad alatiseks, ikka ainult sõja ja punaste jalust ära. Ja kui nüüd kaks aastat tagasi ukrainlased põgenesid, siis enamik ka ju lootis peagi tagasi minna… Ainult et nüüdseks ei pruugi enam olla kodu, kuhu minna.
HE: Mida sellised kogemused noortele annavad?
ET: See avardab nende maailmapilti, parandab mänguoskusi. Mängides samaealistega koos, üksteise kõrval – nad saavutavad täiesti uue kvaliteedi.
MJ: Mul on tunne, et kõik projektis osalevad koolid jagavad ühiseid väärtusi ja kunstiliselt kõrget standardit, mida ka õpilased selgelt tajuvad. See oli kindlasti hea töökogemus, sest prooviperiood oli väga intensiivne: kolm kolmetunnist proovi päevas. Alustati tutti prooviga, seejärel toimusid pillirühmade grupiproovid. Pärast lõunapausi ja väikest puhkust toimus õhtune proov tervele orkestrile, mis lõppes kell 10. Aga keegi ei kurtnud, tundus olevat mõnus tööprotsess. Sama süsteemi, kus kolme- kuni neljapäevane intensiivne prooviperiood lõpeb kontserdiga, rakendatakse ka meil MUBA-s projektinädala raames.
ET: Mõeldi ka sellele, et nad saaksid korraks ka proovist välja, toimus väljasõit Warnemündesse. MJ: Vaatamata vihmasele ja tuulisele hommikule Rostockis, tervitas võluv mereäärne kuurort Warnemünde meid sooja päikese ja värskendava tuulega.
ET: Ma tahan rõhutada, et meie noored olid ääretult tublid. Oli ka rõõm, et nad said seltsielu elatud, kuid kordagi ei kannatanud proovi jõudmine või töö seal.
MJ: Proovides oldi alati õigel ajal kohal ja proovigraafikut järgiti väga täpselt. Noored suhtlesid omavahel aktiivselt, toetasid üksteist ning lahendasid tekkinud eriolukorrad professionaalselt.
ET: Ja alati on olnud ka nn vaba lava või omaloomingu õhtu „Colourful Evening”, kus noored avanesid täiesti uuest küljest. Meilt mängiti seal Ester Mägi loomingut, oli terve II viiuli rühm, klarnetirühm…
MJ: …näiteks üks klarnetimängija mängis suurepäraselt ka saksofoni ja metsasarvemängija osutus hiilgavaks džässpianistiks.
HE: Kas MUBA ka millalgi võõrustajaks on?
MJ: Praeguste plaanide kohaselt kohtume järgmine aasta juba Tallinnas ja MUBAs! Töö selle nimel käib.
Rostocki GALERII
